Jüri kihelkonnas Vaskjala „Matsi“ talus sündinud Hans Kuhn õppis juba 16. sajandi kahekümnendate aastate lõpul reformeeritud linnakoolis ja saadeti seejärel Saksamaale ülikooli. Ta oli üks esimesi eesti soost noormehi, kes oma stuudiumi ajal võis otseselt kokku puutuda Martin Lutheriga ja kes nägi, kuidas reformatsiooniideed Saksamaal tegelikkuses rakendamist leidsid. Hans Kuhnist sai Jüri kihelkonna hingekarjane. Võib arvata, et akadeemilise haridusega pastori rahvavalgustuslik mõju ulatus kogu Ida-Harjumaale ja kaugemalegi. Oma ametikohal töötas ta 1550. aastani.

1686. a. Rootsi kuningas Karl XI väljaantud korraldusele asutada igasse Eesti- ja Liivimaa kihelkonda kool järgnes juulis 1690. a Eestimaa rüütelkonna maapäeva vastav otsus maakoolide kohta: iga kihelkond peab ehitama akendega koolitoa (sks. Schultstube), kus köstril tuleb hakata lapsi õpetama; koolitööks kõlbmatud köstrid tuleb lahti lasta ja tublidega asendada, kusjuures pastorid ei tohi neid liigse tööga koormata; seal, kus köstrimaa puudub, leidku kihelkonna härrased kooli asukoht oma äranägemise järgi.

1690. a. võttis Jüri pastor koolmeistriks ühe lugeda oskava noormehe, et avada kool kiriklas (pastoraadis). Õpetaja kutsunudki mõne poisikese kirikumõisa ja hakanud kooli pidama.

Just 1690. aastat loetakse koolihariduse andmise algusaastaks Jüri kihelkonnas.

1696. a. vabandab maanõunik Tiesenhausen kooli puudumist sellega, et kihelkonnas ei ole puid ja talupojad on vaesed (nn. Suur näljahäda 1695-1697).

1703. a. lubab Rae mõis teatava osa kooli ülalpidamiseks, kui seda ka teised mõisad teevad. Pastoraadis õpetati mõned poisid lugema, kes siis omakorda teisi õpetasid.

Põhjasõja järel oli koguduse usu- ja hariduselu halvas seisus. Rahvaarv oli erakordselt väike. Oma esimesel ametiaastal Jüri pastorina (1713) kirjutas Anton Thor Helle: “Ma igatsen kõigest südamest kooli järele, sest leidub õieti vähe neid, kes oskavad lugeda, nimelt kogu kihelkonnas ainult 8: Rael 2, Nabalas 2, Lagedil 2, Pajubas 1, Vaidas 1.”

1716. a. hakkas pastor Helle pärast jumalateenistust lastele katekismust seletama, 1717 parandas veidi leeriõpetust.

1720. a. andsid kihelkonna mõisnikud ehitusmaterjale koolimaja ehitamiseks ja “… järgmisel aastal suudeti eriti Rae mõisa rentniku Claus Johann Nottbecki toetusel maja valmis ehitada.”

1721. a. sügisel alustati koolitööd. Kokku tuli 45 õpilast. Köstrikool ei tegutsenud kaua. Õpilaste arv vähenes aasta-aastalt, kuni 1725. aastal käis koolis vaid mõni laps. Ometi oskas suurem osa lapsi kihelkonnas lugeda ja teised õppisid kodus nendelt, nii et Anton Thor Helle võis Konsistooriumile samal aastal teatada, et peaaegu igas majas leiduvat mõni lugemisoskusega talupoeg ning kogu kihelkonnas oskavat lugeda 200 last.

1737. a. Rae mõisa rentnik ehitas Karla külla kooli, mis tegutses arvatavasti 19. sajandi alguseni.

1785. a. kirjutas Jüri kirikuõpetaja J. J. Höppener oma aruandes Tallinna Keiserlikule Kõrgeaususele Provintsiaalkonsistooriumile: “Kihelkonnas on üksainuke talurahvakool ja nimelt Lagedi kroonumõisa all, milles ametis tubli koolmeister.” Täpsemad teated selle kooli asukoha ja tegevuse kohta puuduvad.

autor: Sirje Kuurberg

Vaata lisaks:  ülevaade Eestikeelse aabitsa kujunemislugu (Ajaloomuuseumi ajaveeb)

Aivar Põldvee “Esimene eestikeelne aabits” (pdf; Keel ja Kirjandus 2011)

Kuula lisaks: Eesti lugu. Forseliuse aabits (dr. hist. Aivar Põldvee; Vikerraadio 14.11.2020; kestus 45:14)

tekst: kodulooveebi toimetus 04.01.2025