Pastor Jakob Aunver kirjutab oma raamatus „Aastate kestes“: Jüri koguduse vana kirik oli saanud üle 600 aasta vanaks ja oli jäänud aastate jooksul nii viletsaks (võlvistik lagunes), et 1. jürikuu päeval 1884. aastal kiriku eestseisja härra parun Ungern-Sternberg Lagedilt jumalateenistuse pidamise seal ära keelas, ja siis hakati jumalateenistust pidama esialgselt palvemajas, kuni kiriku ehitamise pärast nõu saaks peetud. Jürikuu 22. päeval samal aastal peeti mõisate ja valdade esindajate esimene nõupidamine uue kiriku ehitamiseks. See otsustati püstitada vana kiriku kohale. Sealsamas valisid vallavanemad eneste seast ehitustööde korraldamiseks veel kaks abimeest – Jüri Roosberg’i Lehmjalt ja Jüri Wiitman’i Lagedilt. Nurgakivi panemine leidis aset 28. aprillil 1885 koguduse uue õpetaja R. Winkleri ametisse seadmise päeval. Tema eelkäija, õpetaja R. Luther lahkus ametist vanaduse ja hädise tervise pärast jaanikuu 2. päeval 1884, „et niihästi vana õpetaja, kui ka kirik, mis sellesama aasta augustikuul ära lõhuti, ühtlasi otsa said“.

Uus Jüri kirik ehitati parun Friedrich Axel von Howeni projekti järgi samasse paika, kus oli seisnud 1884. aasta augustis maha lammutatud keskaegne pühakoda. Nurgakivi uuele kirikule pandi 28. aprillil 1885 ning ehitus lõpetati 10. detsembril 1885. Uusgooti stiilis paekivist seintega kirik ehitati valmis uskumatult kiiresti – kuue ja poole kuuga ning pühitseti 15. detsembril 1885.

Kiriku nurgakivipanekut kirjeldab Ristirahva Pühapäevaleht 19.05.1885: „…siis seadis ehitusmeister herra v. Howen uue kiriku altari kohal mõned kiwid lubjaga alusmüüri peale ja kinnitas neid kolme haamri hoobiga ja paludes : „Issand kinnita, Issand aita, Issand lase hästi korda minna!” Nõndasamuti astusid kiriku eestseisjad ligi ja piiskop, teised õpetajad, kiriku wöörmündrid, weel mõned koguduse liikmed ja noor õpetaja; igaüks tunnistas kirja ehk palwe sõnu ja igaühe käsi langes haamriga 3 korda aluse peale, täheks, et töö ja palwe, kätte waew ja südamete usu-lootus siin ühtlasi peawad tegewad olema! Palwega lõpetas noor õpetaja püha tallituse. Jüri kogudusele oli see üks suur rõõmu -ja armupäew ja külap ta saab meeles seisma kõikidel, kes sest osa wõtsid, ja et küll lõpul, kui lauldi „Oh wötkem Jumalat suust südamest nüüd kiita”.

Ristirahva Pühapäevaleht 09.02.1886: Ehitustegevust juhtis ehitusmeistrina von Howen ning tööde ülevaatajaks oli Priidik Peht, „kelle juhatuse all töömehed virgaste tööd teinud ja üleüldse endid väga ilusaste ülespidanud, nõnda et purjutamist, riidu, kära ega muud niisugust pahandust koguni pole kuulda olnud. See kaine ja vaikne lugu tuli muist ka sest, et herra v. Hoowen töörahvale selget raha töö ajal mitte enam välja ei maksnud kui neil just tarviliselt vaja oli, vaid neile leiba, silku ja muud toidukraami ise muretses ja kõik, mis neile palga rahaks üle jäi, korjanduse kassasse pani. Sai töö lõpetatud, siis iga töömees sai oma kassaraamatu kätte ja leidis sealt mõni oma 40, 50 rubla, mõni rohkem veel, mis ta oma tarvitust mööda pisuthaaval ehk korraga krediit-kassast võis välja võtta. See oli üks ilus seadus ja küllap töömehed isegi on seda head äratunnud; nad saivad nüüd tüki raha korraga kätte ehk parem öelda, neil oli nüüd veike intressi kandja kapital kassas, kuna muidu mõni ehk kõige oma teenistuse juba töö ajal oleks paigale pannud.“

Kiriku ehitamise kiiruse üle imestab sama ajaleheartikkel: „Kui nüüd veel vaatame, kui ruttu kõik see töö on tehtud, siis ta on nagu üks ime asi … 28. jürikuu päeval 1885 sai uue kirikule põhjakivi Jumala sõnaga pandud. Talvel oli kõik materjal kokku veetud, töö jooksis rõõmsaste; hauslangri päevi ei olnud tarvis, sest kõik töö toimetati palgatud töörahvaga ja õppind meestega, et viivitust ei tulnud. Kuus ja pool kuud pärast aluskivi õnnistamist oli uus kirik põrandast torni nupust saadik valmis. Ta tuli maksma, kui materjali vedamise päevad rahasse ka ligi arvatakse, ülepea umbes 24 tuhat rubla. Auu Jumalale, kes ka selle poolest õnnistanud, ja tänu ehitusmeistrile, – see on suure püha koja kohta odav hind.“

Valminud kirikus on istumisruumi 600-700 inimesele ning kaks ahju. Pastor Aunveri andmetel maksis ehitus 30 000 rubla, millest 4000 tuli tasuda kihelkonna talupoegadel ning ülejäänu panid kokku mõisnikud. Lisaks oli kihelkonna talupoegadel vaja teha ehitusmaterjali veopäevi.

Kiriku risthoone küljefassaade ilmestavad kolm avarat teravkaarset, eri kõrgusele paigutatud akent. Pikihoone laeks on puidust ristroietega rippvõlvid. Kooriruumis paikneb puitpitsilise võrega altar ja kantsel. Altarimaali „Kristus ristil“ autoriks on saksa kunstnik Carl Greger.

Kiriku tornis on kaks kella, millest Tallinnas Hartmanni töökojas 1599. aastal valatud kirikukell on üks Harjumaa vanimaid. Tornikella lööke kuuled SIIT

Jüri kiriku orel valmis 1886. aastal. Orelimeister Gustav Normanni valmistatud 2 manuaali ja 20 registriga oreli ehitas August Terkmann suuremaks 1916. aastal.

Kiriku esialgne pilpakatus asendati 1913. aastal mõisnike konvendi poolt rahastatuna tsinkplekk – katusega. Tornikiiver kaeti tsinkplekiga ning varustati piksevardaga 1923. aastal. Maksma läks üle 210 000 marga. Lae värvilahendus – võlvid sünkjassinised mustjaspruuniga on 1935. aastast. Teise maailmasõja ajal sai kannatada kiriku katus: suurtükimürsk sisenes läbi kooriruumi lae altari tagant. 1946. aastal katus parandati.

Suuremad remondid kirikus on teostatud 1935,1946, 1957 ja 1969, aastatel.

ALLIKAD

Jüri kirik 40-aastane (ajaleht Eesti Kirik 50/17.12.1925)

Põldmäe, Julius: Jüri kihelkond: Minevik ja tänapäev (Faatum 1991)

Kuurberg, Sirje: Kahel pool tammikut. Jüri aleviku lugu. 2014

Aunver, Jakob: Aastate kestes: kiriku- ja kultuuriloolisi vaatlusi 1924–1959. Uppsala 1961

Veebileht: Eesti orelid

tekst: koduloveebi toimetus 03.02.2025