Juba 1923. aastal pidasid talupidajad Vaidas nõu, kuhu oma taludes toodetud piim panna. Vaida mõisa omanik Jaan Saar pakkus mõisa ühte kivihoonet meiereiks, toodagu masinad sisse ja tehtagu remont ära. Talupidaja Grünthal kui Saare naaber aga kahtles viimase aususes ja arvas, et Saar oskab asja ajada ja enese kasuks ära kasutada. Seepärast otsustati uus kivist meierei otse Vaida küla keskele ehitada. Ehitamiseks vajaminev rahasumma otsustati laenata, kuna kivide kohalevedu pidi toimuma asjaosaliste talupidajate poolt. Ehitustöid alustati 1925. aastal.
Ajaleht Kaja kirjutab 20. veebruaril 1925: „Pühapäeval, 15. veebruaril pidasid Waida, Kautjala ja Arowalla põllumehed Waida algkooli ruumides ühispiimatalituse asutamise koosolekut. Kõneles instruktor Kruus ühispiimatalitusest. Osavõtjaid oli üle 90 inimese. Läbirääkimised olid elavad. Otsustati ülesehitada Waida külasse ühis-aurumeierei kõige uuema plaani järele. Põhikiri saadeti regitreerimisele. Ühisuse liikmeteks kirjutasid 61 karjapidajat. Uusi liikmeid tuleb weel iga päev juurde. Selle kaudu pääsevad siinsed põllupidajad piimavedamisest, mis 20–27 km kauguselt linna tuli vedada.“
1. Rae vallas Vaida mõisast lahutatud koht “Kooli nr. 14”, üldises suuruses 1200 ruutsülda, kreposteeritud valla nimele, anda rendile Vaida Ühispiimatalituse ühisusele üheksakümne üheksa aasta peale 1. jaanuarist 1925 kahekümne Eesti kuldkrooni iga-aastase rendi eest.
2. Vaida Ühispiimatalitus kui rentnik maksab rendi ära vallakassase igal aastal hiljemalt 1. juuliks. Võlgujäänud rendisumma pealt maksab rentnik 1% kuus viivitusraha.
3. Rentnikul ei ole õigust ilma vallanõukogu loata seda kohta edasi rentida tervelt ehk osadena, samuti ei ole õigust kasutada seda kohta nende ettevõtete tarviduseks, mis ühistegelist iseloomu ei kanna.
4. Lepingu tempelmaksu kulud kannab rentnik.
5. Rendileping kaotab oma maksuvuse, kui rentnik selle leping § 3-st kõrvale kaldub ehk kui rentnik enam kui viie aasta rendi maksmata jätab.
Vaida ühismeierei pidulik avamine oli 6. aprillil 1926. Esimese meierina töötas Vaidas Käsper (1926-1930). 2. mail 1926. aastal peeti Vaida ühismeierei saalis piimaühisuse aastakoosolekut. Senises juhatuses oli 3 liiget: Ratas, Grünthal ja Hio. Nüüd valiti juurde veel 2 liiget: Kivistik ja Witismann. Kassahoidja Grünthalile määrati läinud aasta tegevuse eest 17,000 marka autasu.
Iga algus on raske. Vaidalastel osutus raskeks suur tööstuskulu ja võlaprotsendi tasumine. Inimesed hakkasid meiereist võõrduma. Selles olukorras esineti avaldusega, et meierei võetaks riigi keskmeiereile üle ning1932. aastal see ka õnnestus. Nüüd hakkasid talupidajad jällegi piima meiereisse tooma. 30. märtsil 1930 peetud aastakoosolekul esitab meier Käsper 1929. aasta kohta aruande. Aasta lõppes 4341,37 kroonilise ülejäägiga. Samal koosolekul otsustati alustada kaubanduslikku tegevust. Pood tahetakse käima panna juba enne lihavõtteid. 1930. aastal tuli Vaita uus meier – Lond. Tema ja piimaühingu liikmete ühisel ettevõtmisel asutatigi Vaida meierei ruumi esimene ühiskauplus, kus müüjana ja juhatajana oli seesama meier Lond. Kauplus eksisteeris meierei väikeses ruumis niikaua kui esimene ühiskaupluse hoone valmis sai. Kaupluse all olevas ruumis asus suur piimareservuaar kuhu piim juhiti linna viimiseks. Vaida meierei eksisteerib sellisena 1936. aastani. Siis lahkub Lond ja meierei muudetakse piimapunktiks. 1937. aastal on Vaida Piimaühingu esimees Eduard Veinla. Septembris 1941 a. (s.16,1.2) on Vaidas “Võiekspordi” piimapunkt. Rae Valla Sõjakahjude Hindamise Ameti sõjakahju 1942. aasta toimikus (TLA.157.1.345) on märgitud kahju saajaks Vaida Piimaühing, kellele kuuluv Vaida meierei sai sõjas kannatada. 1950. aasta novembris Vaida Piimaühistu likvideeritakse.
Piimapunkti juhatavad mitmed inimesed, üks neist Piperal Herta. 1961. aasta maikuust nimetatakse Vaida piimapunkt Vaida koorejaamaks. Juhatajana asub tööle Heino Männik 1960-1962. Sel ajavahemikul ehitati hoonele ajakohane katlamaja. Uueks juhatajaks sai Olev Toomingas 1962-1971. Kuni 1971 aastani toimus Vaida koorejaamas ka piima koorimine. Aastast 1971 juhib koorejaama Helgi Toomingas ning koorejaamast sai samal aastal piimapunkt.
Meierei saalist, mida kasutati alguses ühisuse koosolekute saalina, sai alates 1940. a. Vaida rahvamaja (1940-1970). Näiteks on andmeid, et EK(b)P Harjumaa Komitee 14. veebr.1941 a. kirja kohaselt korraldatakse 23. veebruaril Punaarmee 23. aastapäeva auks aktus Vaida meiereis. Siin asus ka Vaida külanõukogu tööruum (1945-1950) ja raamatukogu. Sovhoosi ajal ehitati teine korrus ümber korteriteks. 1987. aastal on meiereis Vaida sovhoosi majandustuba ja ehitusmehed. Alumisel korrusel asus Vaida sovhoosi kapsahapendamise tsehh. Sovhoos andis meierei hoone rendile Uno Riielile. Majandi reformimise käigus anti meierei koos rendilepinguga üle Rae vallale. Uno Riiel jättis rendirahad vallale maksmata ja Rae vallavalitsus otsustas panna meierei müüki. Oksjonilt ostsid Vaida meierei vennad Baumannid, kes on Vaida küla Orava talu järeltulijad. 2000. aastal algatati detailplaneering. Praegu on ülemisel korrusel 2 korterit, alumisele korrusele plaaniti ehitada söögikoht.
Arhiivis on meierei 1980. a ülesmõõtmisjoonised ning 1981. aastast fassaadi eskiisprojekt.
Waida ühismeierei avamine. (1926) Teataja 13.apr. lk. 4
Waida aurumeierei avamisel. Waba Maa (1926) 15.apr. lk. 6
Ühispiimatalituse edusammud Jüris. (1926) 19. märts lk. 4
Neitsilik Waida peab kursusi. Kaja (1928) 20.veebr.
[Pealtkuulaja] Vedasid piima linna.Waida piimaühisuse koosolek. Kaja (1928) 31. märts
Waida piimaühisuse koosoleku asjus. Kaja (1928) 12. apr.
Waida meierit pole kahtlustatud. Kaja (1928) 21. apr.
Waida piimaühisus avab poe. (1930) Kaja 15 märts lk. 9
Vaida meierei erinevad nimevormid:
Vaida Piimatalitusühisus veebruar 1925 – oktoober 1933
Vaida Piimatalitus 1925-1931,
Vaida Piimaühing 1931 – 1943
Vaida Piimaühistu – 1950
Tänapäeval on meierei hoone erakätes.
Ülevaate koostas Reet Raudkepp.
tekst: kodulooveebi toimetus 12.04.2025
