Alexander von Pahlen rajas 1853. aastal oma Vaida mõisa maadele 1,85 ha suuruse maa-aluse savitorudest põllumajandusliku kuivendussüsteemi (drenaaž). Vaida savitorudest kuivendussüsteem oli üks esimesi Eestis. Samal, 1853. aastal rajati savitorudrenaaž ka Kaagjärve mõisas (ca 1,0 ha) ja Kuremaa mõisas (ca 1,7 ha).

Inglismaalt tellitud rennikujulised torud jõudsid Vaita 1852. aastal. Järgmisel suvel rajati üle üle 10 vakamaa drenaazi. (üks tallinna vakamaa on 0,182 hektarit ) ja kulutati selleks 129 rubla ja 70 kopikat. Vaida maadel toimus ka drenaaži paigaldamise ja kulukuse hindamine, ehk dreenitud ja dreenimata põllult saadud saagi võrdluskatseid. 1885. aastal mõõdeti dreenaži vooluhulka kuivendatud põllult. Dreenitud põllult saadud rukki esimese enamsaagiga kaeti 21% drenaažikuludest. Ka tänapäeval on see hea tulemus. Vaida esimese, üsna täpselt kirjeldatud drenaažisüsteemi vastu ei tundnud vahepeal keegi huvi. Tuli oodata kuni see sai ajalooliseks. 1958. a kuivendati põlde tolleaegse A. Sommerlingi nim. Sovhoosi ühel maaparandusobjektil Vaida kõrtsi ümbruses. Nõnda sattutigi vanale drenaažisüsteemile. 1976. aasta augustis uuriti Vaida vana drenaažisüsteemi, et kontrollida varasemate uurijate avaldatud andmete usutavust ja määrata kindlaks vana drenaaži tehniline seisukord. Dreenitud maa-ala mõõdistati uuesti, osaliselt kaevati lahti kogujadreen ja osa kuivendusdreene, mõõdeti torusid, määrati dreeniliiduste veevastuvõtuvõime ning võeti sette-ja mullaproove. Vaida drenaažisüsteemil on suur põllumajandusajalooline väärtus ka Euroopa ulatuses.

Arheoloogilised uuringud Vaida kuivendussüsteemiga tutvumiseks teostati 1976. aastal Ants Juske juhtimisel.

Vaida 1853. aastal rajatud drenaaži asupaik on „Sillaotsa“ kõrtsi tagusel põllumaal, tänasel „Laagrivälja“ kinnistul.

tekst: kodulooveebi toimetus 13.12.2024

ALLIKAS: „160 aastat esimese drenaaži rajamisest Eestis“ (slaidiesitlus 15.09.2014; autor: Toomas Timmusk, Eesti Maaülikool)