Vanasti asunud Rae mõis, toonase nimega Hobunurme, Vaskjala ja Kautjala külade vahel Pirita jõe kaldal. Sealne mõisnik olnud tige vanamees, kes käratanud vihastades alati: „Söögu sind ussid!“ Nii juhtunud pika vandumise järel, et nõelussid ehk maod mõisniku enda kallale hakkasid. Ei saanud neist enam kusagil asu. Küll püüdis mõisnik usse põletada ja muul moel hävitada, ent asjata. Viimases hädas lasi mõisnik ehitada elumaja keset jõge tammepostide otsa, kuid ka seal ei saanud ta ussidest rahu. Ussid kippusid temaga ka kodust väljudes kaasa. Läks mõisnik merele, olid ussid laevas platsis veel enne, kui mees ise kohale jõudis. Ei jäänud tal enam muud üle kui pattusid kahetseda ja kõigest hingest jumalat paluda. Lisaks lasi ta ka Tallinnasse vaestemaja ehitada, kuhu juurde ka väikese kiriku püstitas. Seepeale jätnud ussid mõisniku rahule ja meest ennast hakatud hüüdma pühaks Johanneseks. Tema piltki maaliti kiriku seinale, kus see veel praegugi näha on. Ka postid Pirita jões olla veel praegugi madala veetasemega näha, kuid neid sealt ära vedada ei jõua keegi. Hobunurme mõisa asemel asetseva talu nimi on aga Ussiaugu.

Legendis nimetatud vaestemaja oli pidalitõbiste haiglana rajatud Jaani seek, mis asutati ajavahemikus 1227–1237. Ajapikku sai sellest rikas asutus, mis ostis 1503. aastal Herman Lodelt 11 000 marga eest Hobunurme mõisa koos kõigi selle küladega (Pajupea, Vaskjala, Limu, Kautjala, Assaku ja Karla). Ostu-müügilepingus mainiti ka Hobunurme küla, mis sulandus hiljem teistega ja kadus nimeliselt. Jaani seegi järgi hakati nüüd mõisa nimetama Johannishof’iks.

Meile tuntud ja siiani kasutuses oleva nime sai Rae mõis seoses 1525. aastal Tallinna rae juures moodustatud nn jumalalaekaga. Jumalalaekasse koguti tulud, mis saadi katoliku kirikutelt, kloostritelt ja nendega seotud asutustelt võõrandatud maavaldustelt. Saadud kasum oli määratud vaeste, põdurate, kirikuteenrite ja -õpetajate ning koolide ja nende õpetajate ülalpidamiseks. 1599. aastal koondati Jumalalaeka alla kõik kirikutele kuuluvad varad, seega ka Jaani seegi varad. Sealtpeale oli mõis tegelikult Tallinna rae omanduses, mistõttu hakatigi seda Rae mõisaks kutsuma, olgugi et see polnud sugugi ainuke Tallinna linnale kuuluv mõis.

Rae mõisa minevikuga on seotud mõndagi salapärast – kohalikele hästi tuntud legend Rae mõisa ussidest seostub millegipärast hoopis Vaskjala küla Ussiaugu taluga. Arvatavasti võis mõis ammustel aegadel paikneda sealkandis.

Rae mõisa kohta loe lähemalt SIIT.

ALLIKAD:

Pilve, Eli. Rae mõisast tuli nimi kogu vallale. Maaleht, 17.11.2010

Remmel, Mari-Ann. Päritud paigad. Kohajutte ja legende Rae vallast. Rae Vallavalitsus, Eesti Kirjandusmuuseum, Eesti Rahvaluule Arhiiv, 2011.

Tekst: kodulooveebi toimetus 04.03.2025