Rae valla XVII ajalookonverents toimus 19. märtsil 2025 Rae Gümnaasiumis. Seekordne konverents oli pühendatud eesti raamatu aastale. Päevajuhid olid Rae Gümnaasiumi õpilased Andrea Nirk ja Jaan Filip Gonchev, ettekannete sissejuhatuseks olid õpilased loonud temaatilised videoklipid. Õpilasi juhendas õpetaja Merilin Pärn.

Kunstiajaloo doktor Tiina-Mall Kreemi ettekanne “Jüri kiriku torn – kodukiriku torn” andis ülevaate tornide tähendusest arhitektuuriajaloos ning 19. sajandi keskel hoogustunud Eesti maakirikute tornide ehitusest. Saime teada, et paljude maakirikute tornikiivrite eeskujuks on olnud Tallinna Oleviste kiriku torn. Sarnasusi on märgata ka Jüri kiriku tornikiivi kujus.

Eesti ja Baltikumi keskaega uuriv ajaloodoktor, Toronto Ülikooli emeriitprofessor Jüri Kivimäe ettekanne “Miks me tähistame eestikeelse trükisõna algust 16. sajandil” viis kuulajad eestikeelse raamatu sünni lätetele. Saime kuupäevade täpsusega teada sündmustest novembris 1525, mil toona katoliikliku Lübecki linna raad arestis salakaubaveo kahtlustusena sadama lähistel vaaditäie saksakeelseid “luterlikke raamatuid”, milledest osad olid kirjelduste kohaselt eesti-, läti- ja liivikeelsed. Samuti jõudis kuulajateni tõdemus, et ajaloouurimises on palju n-ö “lahtisi otsi” ja tõlgendusvõimalusi ning meil puudub kindel teadmine nende raamatute hävitamisest või mõne eksemplari võimalikust säilimisest…

Filoloogiadoktor Kristiina Ross tegi ettekande “Kuidas Anton Thor Helle juhtimisel Piiblit tõlgiti”. Jüri kihelkonnakiriku pastor Anton Thor Helle (1683-1748) sündis ja kasvas, õppis ja suhtles saksakeelses keskkonnas. On tõenäoline, et eesti keelega puutus ta tihedamalt kokku alles maakoguduse pastorina. Tundub uskumatu, kuidas toona rühm eesti keelega tegelevaid saksa rahvusest pastoreid üldse sellise hiiglasliku tööga hakkama said. Õnneks on säilinud piiblitõlke käsikirjaline mustand, mille alusel on tuvastatavad kirjatöös osalenute erinevad käekirjad ning kommentaarid. Tõlkijate eesmärgiks oli võimalikult täpne Vana Testamendi (originaalis heebreakeelne) sisu ja tähenduse tõlkimine. Huvitava faktina tuli esile, et eesti keelde on toonasest tõlkest püsima jäänud hebreaism “jaanalind”. Igal juhul oli Anton Thor Helle juhitud tõlkekomisjoni töö puhul tegemist eesti keele- ja kultuuriloos kriitilise tõukega, kuna tõenäosus eesti kirjakeele tekkeks hilisemal ajal oli üliväike.

“Mida räägib Anton Thor Helle “Lühike sissejuhatus eesti keelde” 18. sajandi keele kohta”, tutvustas oma ettekandes filoloogiadoktor Annika Viht. Hulga põnevate endisaegsete keelenäidete ja mõistatustega rikastatud ettekanne viis kuulajad 300 aasta tagusele ajarännule. Tähelepanuväärne tõdemus oli toonaste sakslaste patroneeriv hoiak keelekasutuse osas, kui suhtlus toimus maarahvaga. Jäi mulje, et maarahvas omavahelises suhtluses viibis justkui teises keeleilmas. Kõnealune 1732. aastal trükitud raamat on leitav ja pdf-failina allalaaditav (150 MB) SIIT.

Mõistatuste peatüki algust võid uurida Müncheni Riigiraamatukogu digikoopiast SIIT.

Konverentsi korraldasid Rae Gümnaasium (Merilin Pärn, Iiris Saluri), MTÜ Ajategu (Ardo Niinre) ja Rae vallavalitsus.

Ajalookonverentsi ettekannete videosalvestused:

Tiina-Mall Kreem “Jüri kiriku torn – kodukirikutorn”

Jüri Kivimäe “Miks me tähistame eestikeelse trükisõna algust 16. sajandil”

Kristiina Ross “Kuidas Anton Thor Helle juhtimisel Piiblit tõlgiti”

Annika Viht “Mida räägib Anton Thor Helle „Lühike sissejuhatuse eesti keelde“ 18. sajandi keele kohta”

Ajalookonverentsi fotojäädvustused PILDIPANGAS

Tekst: kodulooveebi toimetus 20.03.2025