Protokoll

1894 aastal Aprilli kuu 2 päeval olid Rae valla kohtu ametnikud „Lambaaugu“ kõrtsus, mis on Arovalla mõisa piires, koos, nimelt: Eesistnik Madis Korbmann, liikmed Hans Leukmann ja Hans Landt; kirjutaja Johannes Sirdnak.

Tänasel päeval sai seesinane protokoll alamal seisva asja pärast tehtud: Aleksandri valla Kohus (Triigi/Kõue vald Kose khk.) mis on Rapla Ülema Talurahva Kohtu ringkondas, oma kirjaga sest 19 Märtsist 1894 a Nr:36 nõudis tänavu aasta 17 Vebruaril ära surnud endise Lambaaugu kõrtsmiku Nikolai Karp’i järel jäänud liikuva vara üles kirjutust. Sellepärast ja Walla Kohtu Seaduse § 210 ja § 211 põhjusel sai see nõutud üleskirjutus ette valmistatud, kusjuures järgmised asjad ilmsiks tulivad:

Nõnda algab kõrtsmiku surma järgselt toimunud vara üleskirjutus. Kunagine Aruvalla mõisale kuulunud “Lambaaugu” kõrts asub küla põhjapoolses otsas, üsna Vaida ja Aruvalla mõisa piiri lähistel. Tähelepanuväärne on, et Vaida mõisale kuulunud “Ellaku (Aru)” kõrts jäi vaid 450m kaugusele. Üldse oli toonastel alkoholi-entusiastidel vaja läbida vaid 3,4 km pikkune “Kõrtsitee”, et külastada kolme jooma-sööma-ja meelelahutusasutist: Ellaku – Lambaaugu – Aruvalla kõrts.

Tegelikkuses kajastab ülalnimetatud vara üleskirjutuse protokoll ühte kurba lugu. Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas, Taevere mõisapiirkonnas sündinud Nikolai Karp oli siit ilmast lahkudes vaid 36. aastane. Surmapõhjuseks Kose koguduse meetrikaraamatus – страдание желудка (kõhuvalu). Nikolai oli Aleksandri vallas (Triigi/Kõue vald Kose khk.) Harmi mõisnikult 1882.a aastal 7000 rubla eest (üsna ränk raha) ostnud Pappelshof – “Võtikmetsa” talu ning oli oma maist teekonda lõpetades juba kuue lapse isa. 1884-1885 aastatel oli ta ka Ojasoo-Harmi Vallatalitaja (vallavanem). Võib arvata, et peale Harmi vallatalitaja ametit rentiski Nikolai Karp Aruvalla mõisnikult “Lambaaugu” kõrtsipidamise õiguse. Leseks jäänud 31. aastane Madle Karp jäi “Lambaaugu” kõrtsipidajaks edasi ning abiellus 1895. a kevadel Aruvallast pärit Jüri Maunuse poeg Kivistikuga. Kivistike valduses oli hoone 1929 ja 1939. aastal talundite inventariseerimise andmetel ning on ka kaasajal. Vaade endisele kõrtsihoonele 2023. a GoogleMaps

Kõrtsi majapidamises 1894. a leidunud “liikuva vara” üleskirjutuse hulgas on üllatavalt mitmekesine nimekiri perenaise õmblustöö vahendeid (alates Nr. 34): erinevaid kangaid, nõelu, niite, nööpe ja muud. Kangavaru pikkusühikuks on “arssin” (0,71 m). Kirja läheb ka üks õmblusmasin, mille kohta perenaine kinnitab, et see temale täiesti võõras on. Pole välistatud, et mõni põhjalikum kärakahimuline kalli masina oma naise tagant tuuri pani ning kõrtsimehele pandiks tõi.

Otseselt kõrtsi toimimisega so. kundede joomahimu rahuldamisega tundub varaloendis seostuvat vähene tarbevara: üks „puust silgu werand“ (veerand tündrit 31,75 L; 5 Kopikat); üks plekist toop (1,23 L) ja kaks „pool-toopi“ 30 Kop, kaks trehtelt (lehter) ja 3 plekist kortlid (0,30 L) 17 Kop., neli viinaklaasi (20 Kop.), viis õlleklaasi (25 Kopikat), üks klaaskann (20 Kopikat). Üks tembeldatud (taadeldud) toop (40 Kopikat). Tervikprotokoll näha lisatud fotodel või failina SIIT (4,5MB PDF)

Kõrtsihoone, kui ehitise kohta leidub kirjeldavaid andmeid toonasest ajakirjandusest ning arhiivis säilinud kindlustuspoliisidest.

14. märts 1888. a kirjutab ajaleht “Wirulane”: 5. märtsi hommikul vara põles Aruvalla Lambaaugu kõrts ära. Üks lehm ja kolm lammast jäivad sisse. Ehitatakse uus kõrtsihoone.

6. juuni 1888 “Postimees” kuulututab: Arowalla Lambaaugu kõrts, mis 5. märtsil s.a. põles saab Jaani päevaks s.a. kahe kivihoovi (hobusetalliga) ja poeruumiga valmis ja antakse varsti rendi pääle, põllu ja heinamaaga ehk ilma, kuda tahetakse. Kaupa teeb igal ajal Arowalla mõisavalitsus.

Uus kõrtsihoone on 19.12.1888 koostatud tulekindlustuspoliisi kohaselt 12 sülda pikk, 4 sülda lai, 1 1/4 sülla kõrguse kambriga (25,56 m pikk X 8,52 m lai X 2,45 m kõrge). Hoonel on kaks küttekollet – üks ahi ja üks pliit. Ehitatud 1888. a suvel ja kindlustatud 800 Rbl. peale, poole aasta kindlustusmaksega 2,40 Rbl. Vaata poliisi fotodena pildigaleriist või SIIT (1,7 MB PDF fail)

25. november 1889 “Postimees” teatab:  13-14 novembri öösel 1889  põleb eelmise aasta suvel ehitatud kõrts taas maha. Kõrtsimehel on 3 hobust, 2 lehma, saan, vanker ja muud kraami sisse jäänud.

13 jaanuar 1890 Sakala kirjutab samast sündmusest põhjalikumalt: Jürist: Vana aasta lõpul on siin kaks suurt tulekahju. Aruvalla Lambaaugu kõrts läks südaöösel põlema, mispärast kõik kõrtsikaup ja elutubade kraam , kui ka 16 loomahinge sisse jäivad. Üksi 20 rubla kaubaraha võidi päästa. Ka Lehmja mõisa rehi on ärapõlenud.

Novembris 1891 koostatud kindlustuspoliisil on järgmisena ehitatud kõrtsihoone kirjeldus täpsem: pikkus 12 sülda, laius 4 sülda. Kaks kivist talliosa, mõlemad 6 sülda pikk. Puidust kõrtsituba ja elutuba kumbki 6 sülda pikad (12,78 m pikk X 8,52 m lai X 2,90 m kõrge). Hoonel on õlgkatus ning üks tellisahi ja üks pliit. Ehitatud suvel 1891. Hoone väärtus 1500 Rbl, kindlustuskate 1000 Rbl. ning kindlustusmaks poole aasta kohta 3 Rbl. Kindlustuspoliis näha pildigaleriis (2 kaadrit) ning SIIN (1MB PDF failina)

Üllatav on, et üsna tihti vahetusid “kõrtsimehed”, opereerides mõisalt renditud kõrtsikohta aasta-paar, mõni üksik ka kauem. Kõrtsmikud Vaida-Aruvalla Talurahvakohtu protokollide alusel: Kristian Ottenson 1878 kuni 1884 kevad. Jaan ja Mari Einmann alates kevad 1884. Jaan on ka Vaskjala veski rentnik. Eduard Johanson kõrtsmik 1885. aastal. 19 saj. lõpul oli kõrtsmikuks Mihkel Veinla, kes hiljem elas Pikavere Seli külas.  Nimekiri vajab veel täpsustamist.

Toonast eesti kõrtsielu ning sellega kaasnevat melu ja mäsu kajastavad Vallakohtute protokollid. Sama kehtib ka “Lambaaugu” kõrtsi osas. Allpool mõned näited

13.11.1878 a. toimunud kohtukuulamine-protsess: Mardipäevamöll Lambaaugu kõrtsis (EAA.2640.1.6).

05.06.1884: taas üks peksmise lugu kohtus (EAA.2640.1.7)

02.08.1888: Kohati on tavapärane tinapanemine oma tagajärgedega suisa revolutsioonilised ilmingud esile kutsunud. Nagu üks öö läbi kestnud maarahva jooming, eesotsas mõisakupja endaga, viib terava vastuoluni Aruvalla mõisniku Riesenkampffiga. Too tuli hommikul oma kaotsi läinud teomehi “Lambaaugu” kõrtsi otsima, et neid “Warsaranna” väljalt rukist lõikama kamandada. Teomehed tõrguvad, kuna peavad “Warsaranna” põldu selle talukoha rentnikule (Jaan Rebane), mitte mõisale kuuluvaks. (EAA.2640.1.8)

16.05.1889 : Aruvalla mõisnik Georg Riesenkampff kardab kõrtsis öö läbi lakkunud mõisa töömeestelt peksa saada. (EAA.2640.1.8)

Lõpetuseks.

1857–1878 aastatel Eestimaa kubermangu mõisates tegutsenud kõrtside loetelus on 1448 kõrtsi nime. Mõisale olid kõrtsid piiritusetootmise kõrval äärmiselt suureks sissetulekuallikaks. Seetõttu
oli praktiliselt igal mõisal vähemalt üks, sageli aga mitu kõrtsi. Aruvalla mõisal oli kaks kõrtsi, mis toimisid klassikaliste maanteekõrtsidena, pakkudes teelistele lisaks joogi- ja söögipoolisele ka hädapärast ööbimisvõimalust. Enamikule kõrtsidele lõi hingekella riigi viinamonopoli kehtestamine. Alates 1. juulist 1900 muutus viina valmistamine ja müük riigi ainuõiguseks. Kuna nüüdsest võis viina müüa üksnes kroonu  monopolipoodides, kaotasid kõrtsid peamise tuluallika. Selle ja riigi poliitika tagajärjel suleti lõviosa kõrtse. Endised kõrtsid pidid oma sissetuleku tagamiseks muutma tegevusala – muutudes lihtsalt öömajadeks või trahteriteks, kus enam kanget kärakat ei pakutud või siis hoopis vallarahva kogukondlikeks kooskäimiskohtadeks – seltsimajadeks, koolitubadeks. Kõige tavapärasemalt muutus endine kõrts aga tavaliseks talumajapidamiseks, kus tegeleti traditsiooniliste põllumajandustegevustega. Selline oli ka Lambaaugu kõrtsi saatus. Vaata 1939. a Talundilehte(5,5MB pdf)

ALLIKAD:

Rahvusarhiiv: Nikolai Karpi vallasvara üleskirjutus – Jüri Vallakohtu mitmesugune kirjavahetus 1894. a.  EAA.2640.1.2161

Rahvusarhiiv: Vaida-Aruvalla ühendatud kogukonnakohtu protokolliraamatud: 1875-1881 EAA.2640.1.6 ; 1882-1886 EAA.2640.1.7 ; 1887-1890 EAA.2640.1.8

Nikolai Karp GENIs

Rahvusarhiiv: Kose khk. Personaalraamat (Palvere, Uuemõisa, Harmi) 1872-1894;  EAA.1215.1.119

Rahvusarhiiv: Kose koguduse Surnute nimekiri 1892-1910 EAA.1215.1.127

Maavalla Teataja 13.03.1883 DIGAR ;  “Postimees” nr. 136; 25.11.1889 DIGAR

Rahvusarhiiv: Kindlustuspoliis nr. 10488. Aruvalla Lambaaugu kõrts 1888. a  EAA.3761.1.260 

Rahvusarhiiv: Kindlustuspoliis nr. 12300. Aruvalla Lambaaugu kõrts 1891. a EAA.3761.1.302

Rahvusarhiiv: Talundilehed ja kokkuvõtted Rae valla talundite kohta, I jsk ERA.1831.1.3685 (kaader 195)

Hanno Talving: Oi külad, oi kõrtsid…Tuhandepäise maakõrtside võrgustiku hiilgeaeg ja hääbumise lugu (Postimees; AK FOOKUS arvamuslugu 21.06.2025)

tekst: kodulooveebi toimetus 28.08.2025