Protokoll
1894 aastal Aprilli kuu 2 päeval olid Rae valla kohtu ametnikud „Lambaaugu“ kõrtsus, mis on Arovalla mõisa piires, koos, nimelt: Eesistnik Madis Korbmann, liikmed Hans Leukmann ja Hans Landt; kirjutaja Johannes Sirdnak.
Tänasel päeval sai seesinane protokoll alamal seisva asja pärast tehtud: Aleksandri valla Kohus (Triigi/Kõue vald Kose khk.) mis on Rapla Ülema Talurahva Kohtu ringkondas, oma kirjaga sest 19 Märtsist 1894 a Nr:36 nõudis tänavu aasta 17 Vebruaril ära surnud endise Lambaaugu kõrtsmiku Nikolai Karp’i järel jäänud liikuva vara üles kirjutust. Sellepärast ja Walla Kohtu Seaduse § 210 ja § 211 põhjusel sai see nõutud üleskirjutus ette valmistatud, kusjuures järgmised asjad ilmsiks tulivad:
Nõnda algab kõrtsmiku surma järgselt toimunud vara üleskirjutus – arestimine. Kunagine Aruvalla mõisale kuulunud “Lambaaugu” kõrts asub küla põhjapoolses otsas, üsna Vaida ja Aruvalla mõisa piiri lähistel. Tähelepanuväärne on, et Vaida mõisale kuulunud “Ellaku (Aru)” kõrts jäi vaid 450m kaugusele. Üldse oli toonastel alkoholi-entusiastidel vaja läbida vaid 3,4 km pikkune “Kõrtsitee”, et külastada kolme jooma-sööma-ja meelelahutusasutist: Ellaku – Lambaaugu – Aruvalla kõrts.
Tegelikkuses kajastab ülalnimetatud vara arestimise protokoll ühte kurba lugu. Viljandimaal Suure-Jaani kihelkonnas, Taevere mõisapiirkonnas sündinud tulevane “Lambaaugu” kõrtsmik Nikolai Karp oli siit ilmast lahkudes vaid 36. aastane. Surmapõhjuseks Kose koguduse meetrikaraamatus – страдание желудка (kõhuvalu). Nikolai oli Aleksandri vallas (Triigi/Kõue vald Kose khk.) Harmi mõisnikult 1882.a aastal 7000 rubla eest (üsna ränk raha) ostnud Pappelshof – “Võtikmetsa” talu ning oli oma maist teekonda lõpetades juba kuue lapse isa. 1884-1885 aastatel oli ta ka Ojasoo-Harmi Vallatalitaja (vallavanem). Võib arvata, et peale Harmi vallatalitaja ametit rentiski Nikolai Karp Aruvalla mõisnikult “Lambaaugu” kõrtsipidamise õiguse. Leseks jäänud 31. aastane Madle Karp jäi “Lambaaugu” kõrtsipidajaks edasi ning abiellus 1895. a kevadel Aruvallast pärit Jüri Maunuse poeg Kivistikuga. Kivistike valduses oli hoone 1929 ja 1939. aastal rahvaloenduse andmetel ning on ka kaasajal. Vaade kõrtsile 2023. a GoogleMaps
Kõrtsi majapidamises 1894. a leidunud “liikuva vara” üleskirjutuse hulgas on üllatavalt mitmekesine nimekiri (alates Nr. 34) perenaise õmblustöö vahendeid: erinevaid kangaid, nõelu, niite, nööpe ja muud. Kangavaru pikkusühikuks on “arssin” (0,71 m). Kirja läheb ka üks õmblusmasin, mille kohta perenaine kinnitab, et see temale täiesti võõras on. Pole välistatud, et mõni põhjalikum kärakahimuline kalli masina oma naise tagant tuuri pani ning kõrtsimehele pandiks tõi.
Otseselt kõrtsi toimimisega so. kundede joomahimu rahuldamisega tundub varaloendis seostuvat vähene tarbevara: üks „puust silgu werand“ (veerand tündrit 31,75 L; 5 Kopikat); üks plekist toop (1,23 L) ja kaks „pool-toopi“ 30 Kop, kaks trehtelt (lehter) ja 3 plekist kortlid (0,30 L) 17 Kop., neli viinaklaasi (20 Kop.), viis õlleklaasi (25 Kopikat), üks klaaskann (20 Kopikat). Üks tembeldatud (taadeldud) toop (40 Kopikat). Tervikprotokoll näha lisatud fotodel või failina SIIT (4,5MB PDF)
Kõrtsihoone ise on 19.12.1888 koostatud tulekindlustuspoliisi kohaselt 12 sülda pikk, 4 sülda lai, 1 1/4 sülla kõrguse kambriga (25,56 m pikk X 8,52 m lai X 2,45 m kõrge). Hoonel on kaks küttekollet – üks ahi ja üks pliit. Ehitatud 1888. a suvel ja kindlustatud 800 Rbl. peale, poole aasta kindlustusmaksega 2,40 Rbl. Vaata poliisi fotodena pildigaleriist või SIIT (1,7 MB PDF fail)
Paraku annab ajaleht Postimees teada, et 13-14 novembri öösel 1889 põleb eelmise aasta suvel (1888) üleni puidust ehitatud kõrts maha.
Novembris 1891 koostatud kindlustuspoliisil on uue ehitatud kõrtsihoone kirjeldus täpsem: pikkus 12 sülda, laius 4 sülda. Kaks kivist talliosa, mõlemad 6 sülda pikk. Puidust kõrtsituba ja elutuba kumbki 6 sülda pikad (12,78 m pikk X 8,52 m lai X 2,90 m kõrge). Hoonel on õlgkatus ning üks tellisahi ja üks pliit. Ehitatud suvel 1891. Hoone väärtus 1500 Rbl, kindlustuskate 1000 Rbl. ning kindlustusmaks poole aasta kohta 3 Rbl. Kindlustuspoliis näha pildigaleriis (2 kaadrit) ning SIIN (1MB PDF failina)
Üllatav on, et üsna tihti vahetusid “kõrtsimehed”, opereerides mõisalt renditud kõrtsikohta aasta-paar, mõni üksik ka kauem. Kõrtsmikud Vaida-Aruvalla Talurahvakohtu protokollide alusel: Kristian Ottenson 1878 kuni 1884 kevad. Jaan ja Mari Einmann alates kevad 1884. Jaan on ka Vaskjala veski rentnik. VIIDE. Eduard Johanson 1885. Nimekiri on täpsustamisel.
Toonast eesti kõrtsielu ning sellega kaasnevat melu, mäsu ja rõvetsemist kajastavad Vallakohtute protokollid. Sama kehtib ka “Lambaaugu” kõrtsi osas. Allpool mõned näited
13.11.1878 a. toimunud kohtukuulamine-protsess: Mardipäevamöll Lambaaugu kõrtsis (EAA.2640.1.6).
05.06.1884: taas üks peksmise lugu kohtus (EAA.2640.1.7)
02.08.1888: Kohati on tavapärane tinapanemine oma tagajärgedega suisa revolutsioonilised ilmingud esile kutsunud. Nagu üks öö läbi kestnud maarahva jooming, eesotsas mõisakupja endaga, viib terava vastuoluni Aruvalla mõisniku Riesenkampffiga. Too tuli hommikul oma kaotsi läinud teomehi “Lambaaugu” kõrtsi otsima, et neid “Warsaranna” väljalt rukist lõikama kamandada. Teomehed tõrguvad, kuna peavad “Warsaranna” põldu selle talukoha rentnikule (Jaan Rebane), mitte mõisale kuuluvaks. (EAA.2640.1.8)
16.05.1889 : Aruvalla mõisnik Riesenkampff kardab kõrtsis öö läbi lakkunud mõisa töömeestelt peksa saada. (EAA.2640.1.8)
ALLIKAD:
Nikolai Karpi vallasvara üleskirjutus – Rae Vallakohtu protokoll 1894. a. (viide on täpsustamisel)
Vaida-Aruvalla ühendatud kogukonnakohtu protokolliraamatud: 1875-1881 EAA.2640.1.6 ; 1882-1886 EAA.2640.1.7 ; 1887-1890 EAA.2640.1.8
Nikolai Karp GENIs
Kose khk. Personaalraamat (Palvere, Uuemõisa, Harmi) 1872-1894; EAA.1215.1.119
Kose koguduse Surnute nimekiri 1892-1910 EAA.1215.1.127
Maavalla Teataja 13.03.1883 DIGAR
“Postimees” nr. 136; 25.11.1889 DIGAR
Kindlustuspoliis nr. 10488. Aruvalla Lambaaugu kõrts 1888. a EAA.3761.1.260
Kindlustuspoliis nr. 12300. Aruvalla Lambaaugu kõrts 1891. a EAA.3761.1.302
