August Nahkur (14.08.1907 – 30.01.1994 )

1886. aastal paneb Aruvalla mõisaomanik parun Alexander von der Pahlen talukohad müüki. „Piuga“ koha 47 tiinu ostab Kuivajõe vallas sündinud Tõnu Nahkur. Tõnu abiellub Miina Ottenseniga, perre sünnib kuus last, üks neist August. Esimese koolitarkuse omandas August Vaida neljaklassilises koolis, sealt Kose-Uuemõisa Ministeeriumikooli viiendat kuuendat klassi lõpetama. Edasine koolitee viib Tallinnasse, kus 1928. aastal lõpetab Tallinna linna Ühisgümnaasiumi, mille järel töötab lühikest aega kantseleiametnikuna. Kuid juba oktoobris 1928. aastal alustab sõjaväeteenistust. Seal määratakse August Kaitseväe Ühendatud õppeasutuste sõjakooli aspirantide klassi, kus teenib välja lipniku auaste. Teenistusest vabanedes elab Tallinnas Heeringa tänaval ning töökoha leiab Riigikontrollis kantseleiametnikuna. Abiellub 28. juunil 1931. aastal Aliide Ottenseniga. Perre sünnib 5 last: Heino, Hilja, Ester, Laidi ja Taimi. 1939. aasta talundilehel on kirjas „Piuga“ talu peremehena August Nahkur. Peale sõda moodustatakse Aruvalla külas kolhoos „Rahvaste Sõprus“ kuhu olude sunnil peab liikmeteks astuma ka August Nahkuri pere. Piuga talu lauta paigutas kolhoos hobused. August töötas Vaida koolis õpetajana 1945. aastal ning aastatel 1946. – 1977. Õpetajatöö kõrvalt leidis aega õppimiseks Tallinna Pedagoogilise Instituudi matemaatika erialal. Kuigi matemaatika oli südamelähedane, tuli koolis õpetada ka füüsikat, eesti keelt ning tööõpetust.

„Ajalugu on mu nõrkus“ on öelnud August Nahkur. Kroonikakirjutajana oma esimesed uurimised ja otsimised on seotud Augusti enda sugulastega ja sugupuu koostamisega. Vaida 8.-klassilise kooli 100. aastapäevaks paluti tal koostada kooli kroonika. Kolmeköiteline kroonikaraamat sisaldab nii õpetajate nimesid, õpilaste nimekirju kui ka muid dokumentidest leitavaid fakte. Mõnes üksikus kohas on viide vanemate inimeste suusõnalistele mälestustele ja seletustele. Alates 1901. aastast leidub kroonikas fotosid millel all õpilase ees- ja perekonnanimi. August Nahkuri koostatud kooli kroonikat kasutades on trükitud 2008. aastal Vaida kooli esimene raamat „145 aastat Vaida kooli. 1863-2008“.

Suurim töö on olnud August Nahkuril Vaida sovhoosi arenguloo kirja panemine. Esimese kroonikaraamatu nahkköites kaante vahel on Aruvalla, Vaida, Patika, Kautjala, Salu, Urvaste, Seli ja Pikavere-Suursoo külades kolhooside moodustamine, nende ühinemisel Vaida sovhoosi kujunemise lugu.1969. aastal alustatud kroonika algusread on „ Inimesed kirjutavad ajalugu oma tegudega. Meie kohuseks on säilitada tänase võitluse paatos neile, kes tulevad meie järel…“. Kolhoosidest ja sovhoosidest on saanud ajalugu. Sulepeaga kirjutatud ja 880 fotoga illustreeritud käsikirjaline 320. lk kroonikaraamat on jälg meie ajaloost. Selles on dokumentidel põhinevaid fakte, üleskirjutatud külaelanike meenutusi ja mälestusi. Neljas järgmises kroonikaraamatus on kirjas Vaida sovhoosi töödest ja tegemistest läbi aastate. Kõik käsikirjaline koos fotodega kuni aastani 1988. Viimane kroonikalehekülg on August Nahkuri mõtted möödunust. Esimene lõik sellest:

Tundub, et aeg mis antud elada meil, kaob meie käest jutu kombel. Vanaduses on põhjust tagasi vaadata ja otsida põhjust miks on kogu elatud elu ajal olnud väga kiire, suur ruttamine, püsiv tegutseda tahtmine, uue ja huvitava alatine otsimine. See on alanud varasest noorusest ja kestnud seni, kui meie paremad päevad on möödas, kui meie võimed, meie rammu on väheks jäänud. Mitmed inimesed meie seast saavutavad palju, on ehk uhked saavutatu üle, kuid elu lõpupäevadel kaotab kõik saavutatu oma väärtuse. Ka jõumasin töötab seni kuni kütet jätkub.