Lagedi mõis (Laakt)

Lagedi mõista kohta on kirjalikke teateid 1397. aastast. Juba keskajal on siin olnud kiviehitised. Alates 17. sajandi lõpust kuni Põhjasõjani kuulus mõis ratsaväe kindralmajorile, vabahärra Hans Heinrich Tiesenhausenile (1654–1724), kelle ajal ehitati keskaegne kivihoone ümber kahekorruseliseks barokkstiilis härrastemajaks. Tänaseks hävinud häärberi tube ehtisid kallid kahhelahjud. Põhjasõjas jäi rootsiaegse sisustusega mõis puutumata ning see oli tõenäoliselt põhjuseks, miks Vene vürst Aleksei Menšikov sõja lõppedes selle endale võttis. Pärast Menšikovi vangistamist 1727. aastal kuulus mõis kolmekümne aasta vältel Vene kroonule, seejärel kinkis tsaarinna Jelizaveta I selle Schleswigi hertsog Peter August Friedrich Holstein-Beckile (1697–1775), kes oli Taani ja Norra kuningakodade esiisa ja Taani kuninga Christian IX vana-vana-vanaisa. 18. sajandi viimasel veerandil oli Lagedil taas riigi- ehk kroonumõis. 1859. aastal sai uueks omanikuks Eestimaa rüütelkond.

Rahvajutud ulatuvad tagasi aastasse 1873, mil mõisa ostis avalikul enampakkumisel parun Rudolf Ungern-Sternberg (1837–1897). Tema vanavanaisa vend oli vabahärra Ludwig von Ungern-Sternberg (1744–1811) Hiiumaalt – Suuremõisa ja Kõrgessaare mõisa omanik, Näkimadalate kangelane ja kapten Malmi tapja, kes veretöö pärast Siberisse saadeti. Tänu kurikuulsale sugulasele ümbritses ka Lagedi mõisnikku rahva seas „mereröövli“ aupaiste. Paruniproua, kelle sõrmusest talunaiste kedratud lõngad pidid läbi mahtuma oli ilmselt paruness Isabella Olga Ungern-Sternberg, sündinud vabapreili von der Pahlen (1846–1915). Daam oli saksa filosoofi Friedrich Nietzsche hea tuttav ning tegeles grafoloogiaga, avaldades sel teemal ka kirjutisi. Mõisa päris nende poeg Balthasar (Baldur, snd 1879), kes oli hiljem Jaapanis Osakas võõrkeelte professor. Tema müüs Lagedi Rudolf von Harpele (snd 1881). Ungeri-aegne talurahvaelu kajastub Lagedil sündinud Mari Põldmäe mälestustes, milles tuleb ilmekalt esile folkloorile omane joon: sündmuste rahvapärane ajamääratlus ei tarvitse kattuda dokumenteeritud daatumitega.

Põhjalikult ümber ehitatud peahoonet on hiljem kasutatud elamuna. Kõrvalhoonetest oli uhkeim parun Rudolf Ungern-Sternbergi ajal rajatud viinavabrik, mis kohandati nõukogude ajal kultuurikeskuseks.

Ungeri sugu Lagedil

See oli nii 180–200 aastat tagasi. Lagedile tuli kuulus mereröövlite pealik parun Ungern von Stärnbärg ja ostis Lagedi mõisa endale. Lagedi vald oli ennem kroonu vald ja makse ei makstud peale peamaksu. Kuid Unger pani vallale kohe teomaksu peale. Ja tema tõi endaga kaasa ühe mehe kolm pojaga. Selle mehe ta pani ühe pojaga Indreki talusse. Teise pani Nokusepale. See oli sepp ja ta sugulased veel kaua elasid seal. Mu vanaisa oli siis see, kelle ta pani Indrekile. Enamik sugulasi oli kongus ninadega, mu vanaisa ka kõverate jalgadega. Ungeri sugu oli viiskümmend aastat tagasi veel Lagedil. (Jaak Põldmäe ← Mari Põldmäe 1957).

ALLIKAD

Remmel, Mari-Ann. Mõisalegendid. Harjumaa. Tänapäev, 2008

Vaata ka Wikipedia artiklit SIIT.