Vastseliina kihelkonnast Loosi mõisa maadelt pärit Isa Jaan Pild töötas lukksepa ja mehaanikuna. Ema Marie Bloom oli pärit Rõugest. Isa ja ema laulatati 1899.a. Riia linnas. Feliks sündis Võrus 23.03.1906 kuid ristiti samuti Riias Jakobi kirikus. Peres räägiti saksa keeles ning isa Jaanil oli tuttavaid sakslaste seas. Koos nendega käidi 1907-1908 avantüristlikul seiklusel – tänapäevase Azerbaidžaani Bakuu (siis Türgi Osmanite riik) piirkonnas naftat otsimas. Seikluse tegi kaasa ka väikene Feliks emaga. Millega see elupööre lõppes, ei ole teada. Mingil perioodil elati Läti Apes (Hopa). Seal sündis vend Johannes. Hiljem kolis perekond Tartusse ning Feliksi koolitee algas 1913. aastal Treffneri Gümnaasiumis. Tartus oli nooruspõlve sõbraks tulevane maalikunstnik Richard Sagrits.

Kuna Isa Jaan suri pidi 18. aastane Feliks edaspidistest õpingutest loobuma ning asuma tööle, et toita haiget ema ja 8. aastast venda. Ta asus tööle Tartu saeveskisse ning tegi lisatöid ka keemiatehases ning maalriabilisena. Ilma väljaõppeta oli korralikuma ameti leidmine keeruline ning nõnda töötas 1923-1924 hädaabitöödel. 1925. a saab Saksa teatri (Vanemuise väike maja) katlakütjaks ning lavatööliseks. Mõne aja pärast saab ka Feliks mõningaid lavarolle. Nüüd õnnestub poolelijäänud haridusteed jätkata Tartu Õhtugümnaasiumis. Ema Marie sureb 1928. aastal.

Feliks abiellub 1927 aastal Johanna Tarikuga. Poeg Harry sünnib 20.07.1928. Feliks liitub 1931 Tartu maalritööstuse ametiühinguga ning asutab 1932.a. koos paari mõttekaaslasega esimese ametliku tööliste artelli – Tartu Maalritööliste Artelli, milles töötab 1936.aastani. Samaaegselt õpib Tartu Ehitustehnikumi õhtuses osakonnas, mille lõpetab samuti 1936. a.

Peale esimese abielu purunemist 1937. aastal asub Feliks elama Tallinnasse. Töökoha leiab ehitusettevõtja Jädali juures – tehnilise juhatajana. Rajas oma väikese ehitusettevõtte ning osales  Tallinna Tõnismäe haigla ehitamisel, samuti ka „Urla maja“ ehitusel. Feliksi töömehed tegid ka sisetöid – paigaldasid siiditapeete „Okasroosikese lossina“ tuntud hoones Uuel tänaval.

1938 asub tööle Põllutööministeeriumi ehitus- ja remonditööde juhatajana, kus töötab 1944. aastani. Samal, 1944 aastal kohtub oma tulevase naise Helmi Aruga. Tütar Mare sünnib 02.09.1946.

Uus töökoht 1944-1947 artell „Montertiil“ , hilisem „Oom“ juhatajana. Töö kõrvalt harrastas Feliks ka suusatamist ning osales aktiivselt motospordis. Oli kuni surmani Motoklubi liige.

1948-1950 töötas Põllumajanduse Instituudi Polli filiaalis. 01.01.1948 sündis tütar Nääri, kes paraku suri imikueas. Kolmas tütar Anu sündis 22.03.1949.

Tallinnast Lõuna-Eestisse elama asumise põhjustas pidev hirm arreteerimise ees. Nõnda tuli ka töökohti pidevalt vahetada: Uusna, Põdrangu, Heimtali sovhoosid. Elati justkui „kohvrite otsas“.

21.09.1951 poeg Harry arreteeritakse poliitilise paragrafi alusel ja saadetakse Siberisse. Seal Molotovski oblasti Norõbski rajooni Babüüli laagris Harry 26.07.1954 sureb.

16.03.1954 asub perekond Pilt elama Sommerlingi sovhoosi. Esimeseks elukohaks sai Aaviku teel asunud elamus kaks tuba. Seal elati üsna kokkupakituna kuuekesi: Feliks, abikaasa Helmi, kaks tütart ning perenaise eakad vanemad. Kätte oli jõudnud aeg, mil Siberisse küüditatuid hakkas kodumaale saabuma ning ka Piltide peres tuli mõnele sugulasele ajutist peavarju pakkuda.

Feliks Pilt töötas sovhoosis ehitusosakonna juhatajana kuni pensionini jäämiseni 16.05.1966. Abikaasa Helmi Pilt töötas sovhoosi raamatupidajana.

Feliks võttis osa sovhoosi isetegevuslaste ringi tegevusest. Mingil perioodil oli ka nende juhiks. Tööalaselt tuli organiseerida sovhoosi majandihoonete ehitust ajal, mil kõike nappis. Siin olid abiks Feliksi laialdased tutvused ning nõnda sai sovhoosi arenguks vajalikke materjale hankida. Kommunistliku partei liikmeskonda ta ei kuulunud. Ehitatud said mitmed suurfarmid ning ühiskondlikud hooned. Sovhoosi kontorihoone „Valge Maja“ ning praeguse „Grossi poe“ asukohas asunud nn. „Sompsi pood“.

1955.a alustas Feliks Pilt oma eramaja ehitust tänase Pildiküla asupaigas. Selles piirkonnas varem mingeid elamuid polnud – leppadesse kasvanud karjamaa ning esimese maailmasõja aegsed kaitsekraavid. Koht sai valitud kõrgema künka otsa ning oluline oli ka Tartu maantee lähedus, sest tüdrukud käisid bussiga Tallinnas koolis. Oma kodusid asusid veel nimetus külas rajama Nikolai Matikainen, Eduard Markus, Palk, Juhan Kunts Valeri Rea, Heino Luur. Toona võttis töö kõrvalt ehitamine kauem aega, kui tänapäevane ehitus, sest enamik töid pidid koduehitajad ise tegema. Lisaks nappis ka igasugust ehitusmaterjali. 07.oktoobril 1957 kolis perekond Pilt elama oma uude kodusse.

Sellel perioodil ehitati mitmed hooned Sommerlingis ja Vaidas. Sovhoosi kuulusid Kurna, Vaida, Mitšurini (Rae) ja Vaskjala piirkond. Töödejuhataja Feliks Pildi abiliseks oli Vello Oja ning igas sovhoosi osakonnas veel ehitusbrigadir. Töötas oma saekaater.

1960.-date keskpaiku olid Sommerlingi sovhoosil sõprussidemed Läti Budeskalnsi (Salaspils) sovhoosi ehitajatega. Naabrite vahel toimusid regulaarsed külaskäigud – tähistati ehitajate päeva ning ka muid tähtpäevi.

Omaaegsete kohtumiste traditsioon kandus ka 2000-date alguseni. Toimusid Jüri segakoori ja Salaspilsi linna (endine Budeskalns) segakoori sõpruskohtumised.

16.05.1966 saadeti Feliks Pilt ametlikult pensionile kuna toonaste seaduste kohaselt pensionär samal ametikohal enam töötada ei saanud. Juulist 1967 kuni okt 1976 töötas ta Vaida ja Sommerlingi sovhoosis periooditi. 1977.a tervis halvenes ja otsustas lõplikult koju jääda, kuid kutsuti osalise tööajaga ametisse Harju KEK’i Mõigu osakonna varustajaks. Selles ametis töötas Feliks Pilt oma surmani. 02.09.1979 väsimatu töömehe ränd rauges. Feliks Pilt on maetud Tallinna Pärnamäe kalmistule.

Tartu maantee äärde tekkinud elamute piirkonna nimi  – Pildiküla kinnistus kohalike keelekasutuses. Külal on välja kujunenud oma traditsioonid: uue aasta tervitamine, hoogtööpäevad, Jaanipäeva tähistamine, laste spordipäev. Püstitatud on mitmepere elamuid. 1977-1997 oli küla Lehmja küla koosseisus.

Vabariigi Valitsuse 18.12.1997 määrusega nr 244. külad eraldati. Elanike soovil kinnitati asumi ametlikuks nimeks Pildiküla.

Ülevaate oma isast koostas Anu Roop 2006. aastal. Täiendatud jaanuaris 2026.