Anton Thor Helle sündis Tallinnas samanimelise, Lübeckist pärit Tallinna linnakodaniku, saksa kaupmehe pojana. Tema täpse sünniaja kohta andmed puuduvad, teada on vaid ristimise fakt Tallinna Niguliste kirikus 28. oktoobril 1683. a. Perenimena on erinevates kirjalikes allikates esinenud Thor Helle, thor Helle, Thor-Helle ja ka Thorhelle. Eesliide thor on käsitletav nn. aadlipartiklina. Sarnased aadliseisust väljendavad eesliited on ka von; zu; des.

Helle õppis esialgu Tallinna Gümnaasiumis, hiljem läks ta aga Saksamaale end täiendama õppides Kieli ülikoolis usuteadust. Kieli Ülikooli lõpetanud vaimulikest päris mitmed asusid tööle Eesti linna- ja maakogudustes. Need pastorid olid pietistliku luterluse (vennasteliikumine) suuna edendajad.

1713. aastal asus Anton ametisse Jüri koguduse pastorina, kus töötas 30 aastat. Valiti 1715. aastal Eestimaa kubermangu konsistooriumi erakorraliseks ja 1721. aastal korraliseks assessoriks (kaasistuja) millega omakorda kaasnes suurem autoriteet kohaliku kirikuelu juhtimisel.

Eestit rängalt laastanud Põhjasõja lõppedes asutas Helle 1721. aastal Jüris köstrikooli (rahvakool), kus andis talulastele õpetust ka ise. See kool tegutses 1726. aastani.

1740. aastast oli ta ka naaberkihelkonnas Kose Püha Nikolause koguduse hooldajaõpetaja ning 1742 aastal sai temast Ida-Harju praostkonna praost.

Anton Thor Helle eestvedamisel tõlgiti mitmete maakoguduste pastorite ühistööna esmakordselt eesti keelde nn. täispiibel. Tõlge tehti toonases põhjaeesti keelemurdes. Tõlgiti heebreakeelne Vana Testament. Uus Testament (põhjaeesti keelne) oli tõlgitud ja trükis ilmunud juba 1715. a.

Helle mahukas panus keeletoimetajana ilmneb säilinud Vana Testamendi tõlkekäsikirja materjalidest. Piibel trükiti 1739. aastal. Trükitiraaž oli erakordselt suur – 6015 eksemplari ning seda olukorras, kus eesti keelt kõnelenud linna- ja maarahvas oli sisuliselt kirjaoskamatu.

A. Thor Helle suri 24.04.1748 (vkj. 13. aprillil) ning maeti tõenäoliselt Jüri vana kiriku põranda all asuvasse hauakambrisse. Selline praktika oli toona tavaline auväärsete ja rikkamate lahkunute matmisel. Keskaegse kiriku asemele ehitati 1885. aastal uus, täna kasutusel olev kirik. Vana kiriku lammutamisel langesid võlvid alla ning purustasid põranda. Põrandaalune täideti ehituse ajal pinnasega ning seetõttu on sinna maetute tuvastamine sisuliselt võimatu. Hauakohta pole leitud ka Jüri kiriku lähiümbrusest, mis on olnud eesti maakoguduste vaimulike tavaline matusetava. Õnnekombel on säilinud ning Ajaloomuuseumis hoiul Jüri vanast kirikust pärit A. Thor Helle nime ja vapiga vitraažakna detailid, millest hiljem on valmistatud aknavari.

Jüri kiriku kõrvale püstitati 1989. a esimese eestikeelse piibli ilmumise 250. aastapäevaks ning teenekale kiriku- ja kirjamehele Anton Thor Hellele mälestusmärk.

ALLIKAD:

kohandatud  WIKIPEDIA artikkel.

A. Thor Helle :  Eesti vanema kirjanduse digitaalne tekstikogu

ANTON THOR HELLE – JÜRI KIRIKUÕPETAJA 1713-1748 Mõningaid eluloolisi fakte (Rae Sõnumid Aprill/2004; autor Sirje Kuurberg)

Anton Thor Helle teine abielu 20.aprill 1725.a. Tallinna Toomkoguduses (SAAGA: Tallinna Toomkoguduse abiellunute nimestik 1724-1785; TLA.237.1.23)

Anton Thor Helle ja tema Piibli ümberpanemine  (K. A. Hermann: Eesti kirjanduse ajalugu)

Aknavari, millel on kasutatud Jüri kiriku vitraaže Anton Thor Helle vapiga, AM _ 12422 PK 2324, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/416017

LISALUGEMIST:

Kuula: Eesti lugu. Raamatuaasta. Thor Helle piiblitõlge – 1739 (Vikerraadio; 01.03.2025, saatejuht Piret Kriivan, külaline keeleteadlane Kristiina Ross)

Peatükk Anton Thor Hellest. Jakob Aunver: “Aastate kestes : kiriku- ja kultuuriloolisi vaatlusi 1924-1959” (Eesti Vaimulik Raamat; Stockholm 1961; ETERA digikogu)

Anton Thor Helle: “Lühike sissejuhatus eesti keelde” 1732.a (150 MB digiraamatuna leitav SIIT)

1739. a trükitud esimene eestikeelne Piibel on digitaalsena leitav SIIT

Rahvusarhiiv: Vana Testamendi tõlke käsikiri EAA.1187.2.5324  ja EAA.1187.2.5324