Jaan Jürgenson (aastast 1938 – Raeda) sündis Kose kihelkonnas Kuivajõe vallas. Omandas Tallinna linnakooli hariduse ning töötas Uuemõisa vallakooli (Kose khk. Kuivajõe vald) ja Triigi algkoolis (Kose khk. Kõue vald) õpetajana. 1899. aastal rajas Triigi kooli juurde koos isaga 1000 istikuga sordiaretuse – õunaaia.
1919. aastal rentis 99 aastaks Rae mõisast 42 tiinu (45,8ha) maad koos mõisasüdamiku ja hoonetega, ning 1924. aastal ostis Rae mõisasüdame päriseks.
Nõukogude ajal töötas Jaan Raeda ENSV Teaduste Akadeemia Taimekasvatuse Instituudi teadurina, põhiliselt siiski oma sordiaias Rael.
Jaan Raeda sordiaretuse meetoditest leidub põgus ülevaade artiklis „I. V. Mitšurini ideede rakendamisest Eesti NSV puuviljakasvatajate töös“ (A. Siimon; ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised 1/1956.a.)
Lõik artiklist (lk.21): 1955 aastal suri ligi 80 aasta vanaduses meie vanem mitšuurinlane Jaan Raeda. Töötades õpetajana, tegeles J. Raeda pidevalt oma igapäevase töö kõrval uute puuviljasortide aretamisega ja paremate õuna-, pirni ja maguskirsipuude ning marjakultuuride seemikute kogumisega. J. Raeda oli Eestis üks esimesi, kes oskas õigesti hinnata kohalike sortide aretamise tähtsust. Kuivõrd õige see oli, seda näitas 1939/40. a. karm talv, mille tagajärjel tema aias hävis sisse toodud sortidest 84%, kuna tema enda aretatud seemikutest kannatas külmakahjustuse all ainult 4%. Oma aeda Raele, Harju rajoonis, mis asub I. V. Mitšurini nimelises kolhoosis, koondas ta suurearvulise sortimendi tähtsamatest viljapuuliikidest, mida ta kasutas lähtematerjalina uudissortide aretamisel. Sordiaretustöös kasutas J. Raeda kahte viisi. Esimese viisi rakendamisel õppis ta enne põhjalikult tundma vanematepaaride omadusi ja alles siis teostas vastavaid ristamisi. Teise viisi kasutamisel külvas ta maha paremate külmakindlate kultuursortide seemneid ja hiljem selekteeris noori seemikuid vegetatiivsete tunnuste järgi. Niihästi esimesel kui ka teisel viisil saadud seemikud kasvatas ta esimestel aastatel kehvematel, kergematel karbonaatsetel muldadel peaaegu ilma väetisteta. Sealt valis ta parimate kultuurtunnustega seemikuid ja istutas need kohale, kus kasvutingimused olid väga soodsad. Uut hoogu sordiaretustöös puuviljanduse alal sai J. Raeda 1936. aastal, kui I. V. Mitšurini lähem kaastööline akadeemik P. N. Jakovlev külastas J. Raeda katseaeda ja andis tema tööle hea hinnangu. J. Raeda on loonud palju viljapuude ja marjapõõsaste uudisvorme. Tema aretatud õunapuu uudissortidest on õunasordid nr. 1018, 1003, 1048, 1076 ja jahukastekindel karusmarjasort Rae nr. 1 võetud Eesti NSV vilja- puude ja marjapõõsaste standardsortimenti ja neid paljundatakse riiklikes puukoolides.
Jaan Raeda aretatud tuntumad õunasordid
J. Raeda aretiste koondnimekiri Eesti Maaülikooli Sordivaramus
Tänapäeval Jaan Raeda Selektsiooniaiana tuntud 3,9 ha suurune pikalt hooldamata, sisuliselt hävinud viljapuuaed on maastikukaitseala.
ALLIKAD: WIKIPEDIA
Vaata lisaks: FILM NÕUKOGUDE EESTI 1950 (Rahvusarhiivi filmiarhiiv: EFA.203.f.713)
TC IN 00:18:43 – TC OUT 00:19:35
“Mitšuurinlane J. Raeda” Harju Elu 01.detsember nr. 143/1951 (DIGAR)
ENSV Teaduste Akadeemia Toimetised 1/1956.a.
tekst: kodulooveebi toimetus jaanuar 2025; jaanuar 2026