Maarahva seltsitegevus algas rahvusliku ärkamisliikumise tulemusena. Nii ka Jüri kihelkonnas ja Rae vallas.
1865. aastal alustas köster Gustav Kraemanni juhatusel tegevust laulukoor, mis 1866. aastal registreeriti „Jüri Muusika Seltsina“. Hiljem lisandusid muud kultuuriseltsid, haridus-, jahindus-, tuletõrje- ja spordiseltsid.
Eesti seltsiliikumine oma vormilises mitmekesisuses ja sotsiaal-kultuurilises ning poliitilises tähenduses kujunes välja 19. sajandi lõpul 20. sajandi algul. Vene impeeriumi lõpuperioodiks jõudis mitmesuguste seltside ja ühingute arv Eestis tuhande kanti ning ületas mitmekordselt selle piiri Eesti vabariigis sõdade vahelisel ajal.
Seltside tegevus lõpetati üsna jõuliselt 1940. aastal alanud nõukogude okupatsiooni tulemusena.