Jüri muusikaselts kasutas kooskäimiseks 1919. aastal omandatud puitbarakki, mis asus Vaskjala veski maadel. Kõnealune barakk oli sinna püstitatud Peeter Suure merekindluse ehitustegevuse käigus. Hoone oli vilets, sisuliselt ilma vundamendita ja asus vesisel maal. Tekkis plaan ehitada Rae valda korralik ja kaasaegne seltsimaja, mida saaksid oma vajadusteks tarvitada ka valla teised seltsid ja organisatsioonid. Kuna sellise ettevõtmise läbiviimiseks ühel muusikaseltsil kapitali ja kandepinda napib, kaasati rahvamaja ehitusplaanidesse teisi Rae valla seltse. Rahvamaja ehituse mõtte eestvedajaks jäi Jüri muusikaseltsi juhataja Martin Tapp, kes tutvustas plaani valla erinevate seltside koosolekutel.

Nõnda siis otsustaski Waida Kautjala selts „Ilmarine“ 13.09.1920 toimunud koosolekul toetada rahvamaja ehituse plaani ning volitas esimehe Paul Rassi seltsi esindajaks antud küsimuste arutelul.

Jüri muusikaseltsi erakorraline peakoosolek toimus 06.01.1921 seltsi ruumides (barakis) ning seal osales 24 liiget. Martin Tapp teatab, et Rae valla seltside esindajate koosolek Jüri rahvamaja osaühisuse põhikirja kokkupanemiseks saab lähiajal ära peetud. Martin Tapp kinnitatakse muusikaseltsi esindajaks loodava osaühisuse ja rahvamaja ehituse asjus.

Rae valla Põllumeeste Kogu vormistas oma toetuse 16.01.1921 toimunud koosolekul, kus osales 30 põllumeest. Koosolekul teatas Jüri muusikaseltsi esimees Martin Tapp, et Tallinna Linnavalitsus lubanud seltsimaja püstitamiseks 1 tiinu maad. Põllumeeste Kogu esindajaks rahvamaja küsimuses valiti Hans Pajus, kes oli samal ajal ka vallavanema abi ametis.

Järgnes Jüri Õpetajate Seltsi 13.03.1921 Arukülas hr. Kolbergi korteris peetud peakoosoleku toetav otsus. Koosolekul osales 13 liiget 18-st. Seltsi esindajaks rahvamaja teemal valiti Rae koolijuhataja Johannes Ratasepp, kes oli juba varem, 09.01.1921 toimunud koosoleku otsusel valla teiste seltsidega rahvamaja asutamise osas läbirääkimisi alustanud. 13.03.1921 koosolekul leitakse, et kõige hõlpsam on rahvamaja ehitus läbi viia selleks loodava osaühisuse vahendusel. Samuti saab Johannes Ratasepp volitused rahvamaja ehitusplatsi muretsemiseks ning teiste valla seltside koostööle agiteerimiseks.

Jüri rahvamaja osaühing „Põime“ nimetus tuletati erinevate liitunud seltside nimede esitähtedest: P – põllumeeste selts, Õ – õpetajate selts, I – Vaida-Kautjala haridusselts „Ilmarine”, M – muusikaselts ja kõige lõppu lisati veel „e” täht.

Ajaleht “Kaja” 10.10.1921. artikli teatel ei võta rahvamaja ehitusest osa Kurna ja Nabala kogukond, kuna pidasid seltsimaja püstitamiseks valitud asukohta liiga kaugeks.

Kapital seltsimaja ehituseks plaaniti koguda 100 margase vääringuga „Põime“ osatähtede müügist (2500 osakut). Osakute koguväärtuseks kinnitati 250 000 marka, millest osakud 130 000 marga väärtuses  jagunesid asutavate seltside vahel ning 120 000 marga väärtuses osakuid läks vabamüüki. Osaühisuse liikmeks astumise tasu oli 10 marka ning hääleõiguse üldkoosolekul sai vähemalt viie osakuga liige. Lisaks plaaniti laenata 100 000 marka 10% intressiga. Lisarahastus pidi laekuma pidudest, näitusmüükidest, korjandustest jne.

Jüri rahvamaja osaühisus „Põime“ registreerimistaotlus ja põhikiri esitati kinnituse saamiseks 23.05.1921 Tallinn-Haapsalu Rahukogule (kohtu registriosakonnale). Osaühisuse registreerimiskanne kannab kuupäeva 04.06.1921 ning asutajatele jäi kohustus nimetatud akt koos põhikirjaga avaldada „Riigi Teatajas“.

Ehituseks vajaliku ühe vakamaa (0,1821 ha) suuruse krundi Vaskjala külas Rae vallamaja kõrval rentis Tallinna Linnavalitsus tariifiga 1,5 tsaaririigi kuldrubla aastas. Samuti lubati võtta linnale kuuluva Lehmja mõisa heinamaadelt ehituseks tarvilikke kive. Jüri muusikaselts otsustas ehituspuidu tarbeks müüa 35 000 marga eest osaühisusele „Põime“ nende kasutuses olnud baraki.

1922. aastal valminud rahvamaja sai küllaltki ruumikas, suure saali ja avara näitelavaga. Talvel olnud 300 inimest mahutanud maja veidi külmavõitu. Seltsimaja kasutasid pidude korraldamiseks ka mitmed Tallinna ühendused.

Paraku kaks aastat pärast valmimist, jaanipäeval 1924 põles rahvamaja maani maha. Kuna ilm olnud vihmane, koliti jaanipäeva tähistamine seltsimajja. Tallinnast oli külalisena saabunud segakoor „Ilo“. Publikut kogunes vähe ning seetõttu otsustati peomõttest üldse loobuda. Tund pärast pärast osaliste lahkumist, kella 19 paiku, märgati inimestest tühjaks jäänud rahvamajas tulekahju. Kohale veeti ainuke tuletõrjeprits, kuid sellest polnud suurt abi. Voolikud lõhkesid veesurve tulemusena. Ämbritega oli võimatu tule levikule piiri panna. Et läheduses olev vallamaja põlema ei läheks, leotati usinasti vallamaja katust. Hiljem arutati, kust tuli alguse sai ja arvati, et einelauas võis keegi hooletu jätta paberossi kustutamata ning sellest süttiski saatuslik põleng. Kahju oli üle ühe miljoni marga ning hoolimata sellest, et maja oli kindlustatud 600 000 marga peale, polnud see uue maja ehitamiseks piisav. Edaspidi renditi seltskondlikuks tegevuseks vallamaja ruume.

1932. aastal tegi vallavalitsus otsuse Rae rahvamaja ehitamiseks Vaskjala külla Rae vallamaja ees olevale spordiplatsile. Kavatsuseks see aga jäigi, sest valla eelarve kuludest moodustas sel perioodil suure
osa Rae uue koolimaja ning Lagedi uue koolimaja ehitus.

ALLIKAD:

Jüri Rahvamaja osaühisuse “Põime” registreerimise toimik (Rahvusarhiiv: ERA.14.3.420)

Põhikiri 10Mb PDF failina SIIT

Ardo Niinre koostatud artikkel “Jüri muusikaselts” (PDF; koostatud 2020. aastal)

tekst: kodulooveebi toimetus 12.01.2025