Kautjala kooli ajaloost

Tallinna Linnaarhiivis on säilitamisel arhiiv Kautjala Algkool TLA.575 piirdaatumitega 1876-1949. Arhiiv on jaotatud 9 erinevaks sarjaks, mis moodustatud neis sisalduvate säilikute sisu kaupa.

Vanema osa moodustab 30 leheküljeline Kautjala Vallakooli protokolliraamat, kuhu on tehtud sissekandeid 26.11.1876-28.01.1905. Protokolliraamat algab ülevaadetega laste õpivõimekusest ja käitumisest. See on kestvalt kehvapoolne. Hoolega on arvestust peetud koolist puudumiste osas. Kautjala valla maksurahadest ülalpeetav kool oli kogukonnale suur koormus ning seetõttu trahviti koolist põhjuseta puudumisi nooremas vanuserühmas (I-III klass) 5 kopikat ja vanemates klassides (IV-VI klass) 10 kopikat puudutud õppepäeva eest. Protokolli on kirjutatud ilusas loetavas käekirjas kooliõpetaja ning allkirjastatud kooli vöörmündri – ülevaataja poolt. Kautjala esimene kooliõpetaja oli Madis Veimer, kes oli õpetajakutse saanud 1873-1876  Kuuda Õpetajate Seminaris  õppides.

Üllatavalt sageli toimusid nn. koolikatsumised – sisuliselt iga nädal käis vallavõimu poolt ametisse määratud talupojaseisusest ülevaataja – kooli vöörmünder tutvumas õpilaste ja ka õpetaja tehtava tööga. Vajadusel hurjutas õpetajat laste suhtes karmim olema ning tema mõistis ka õppimisvõimetutele ja sagedasti korda rikkuvatele lastele karistusi ning ihunuhtlust. Vöörmünder võis ise olla kirjutamisoskuseta ning allkirjastas protokolli ristimärkidega +++. Esimene vöörmünder protokolliraamatus oli Kaarel Sommer. Hiljem nimed vahetuvad.

Väljavõte 06.12.1877 Kautjala kooli protokollist. Vöörmünder mõistab lastele vitsakaristuse.
Allikas: Tallinna Linnaarhiiv TLA.575.1.1

Juhtus sedagi, et lapsevanemad polnud rahul kooliõpetaja tegevusega. 1878. a aprillikuus on “Kriivle” talu perenaine vöörmündrile kaevanud, et õpetaja tema tütart Liiso Kriiwelt (Liisu Krivel) mööda nina löönud seepärast, et tüdruk viltu vaatab. Tõenäoliselt ei tegelenud tütarlaps tunnis õppetööga ja vahtis liialt ringi. Protokollis nimetatud 42 käemeest olid toonases kõnepruugis tunnistajad – ehk klassitäis lapsi, kes sündmust oleks pidanud nägema. Selgub, et pealtnägijaid ei olnud ning löömist tõenäoliselt ei toimunud.

1878. a. Õpilane Liiso Kriiwelt vahib tunnis viltu – ei osale õppetöös. Lapsevanem süüdistab õpetajat lapse löömises. Selgub, et asjatult. Allikas: TLA.575.1.1

Aeg-ajalt käis koolielu katsumas (oludega tutvumas) Jüri koguduse pastor. Kooli algusaastatel oli selleks pastor Luther, alates 1885.a kuni 1901. aastani Rudolf Winkler, kelle sissekanded protokolli on kirjutatud eesti keeles.

Jüri pastor Rudolf Winkler on käinud 1894.a. kooli “katsumas” ja selle tegevusega rahul. Allikas: TLA.575.1.1

Periooditi, kord aastas, tutvus kohalike koolidega ka Ida-Harju piirkonna vaimulik ülemkarjane – praost, kes pidi koostama hariduselu aruanded kirikuvalitsusele (konsistooriumile).

KAUTJALA VALLAKOOLI PROTOKOLLIRAAMAT 1876-1905. a.

Soovikorral lae protokoll arvutisse SIIT (30 MB PDF)

Dokumente  Kautjala kooli ajaloost leiab SIIT

tekst: kodulooveebi toimetus 21.08.2026