Paar-kolm aastat enne esimese koolimaja valmimist õpetati Lagedi ümbruskonna lapsi lugema ja kirjutama “Hindreku” talus. Õpetajaks oli Jüri Meinkskopp „Reinu“ saunast.

1871. aasta jaanuaris otsustas Lagedi valla volikogu ehitada koolimaja, mille valmimisele pidid kaasa aitama kogukonna liikmed vastavalt oma pere võimalustele. Esimene koolimaja ehitati sinna, kus on praeguse kooli staadioni põhjapoolne ots. Sama aasta sügisel algas koolis õppetöö ning selles majas õpetati lapsi kuni 1939. aasta alguseni. 26. veebruaril 1939 avati uus koolihoone.

1871. aastal ehitatud koolimaja oli laudvooderdisega palkehitis, pilpakatusega ja kahe korstnaga. Klassiruume soojendasid puuküttega plekkahjud ning lae all olid suured tahmatorud, mis klassiruumi õhku soojendasid.

Koolimajas oli ainult kaks klassiruumi ning sinna pidid mahtuma kuue klassi õpilased. Suuremas ruumis õppis 4.–6. klass, väiksemas 1.–3. klass.

Klassides olid pingid – laud ja tool ühes tükis, õpetajalaud, tahvel, paar kappi õppevahendite jaoks ning riidenagid. Peale selle olid klassides veel joogiveenõu ja silmapesukauss. Klasse valgustasid petrooleumilambid, mis rippusid lae all, hiljem gaasilambid. Suuremas klassiruumis olid harmoonium ja raamatukapid.

Kooli territooriumil asusid kooliaed, spordiplats, laut, kus koolijuhataja loomi pidas, kuur ja lahtise pööraga kaev. Kooli ümbrust hoidsid korras õpilased. Küttepuudega varustas kooli vald. Peredel tuli talvel küüdikorras hobustega puud metsast välja vedada. Puid saagisid ja lõhkusid vanemate klasside poisid tööõpetuse tundide ajal. Ahjusid küttis kooli koristaja. Kool töötas 6-klassilisena 1919. aastani, mil raske majandusliku olukorra tõttu muudeti kõik valla koolid 4-klassilisteks. Alles 1927 muudeti kool taas 6-klassiliseks.