Vaida külakool alustas esmakordselt tööd 15. jaanuaril 1863. a. Algselt asus kool Vaidasoo külas “Kolga” talu lähedal mõisale kuulunud kangrute majas, kuhu õppetööks kogunes 5 poissi ja 3 tüdrukut. Kooli nimeks oli Vaida-Aruvalla kool ning koolijuhatajaks N. Viitmann. Samal kevadel põles klassitoaks kohandatud hoone maha. Aastani 1866 tegutses kool “Korjukse” talus (Vaida karjamõis). Mõnda aega leiti peavarju ka nn. “Antoni saunast” (väikemaakoht praeguse “Kivita” talu lähedal), kus lastele õpetust jagas Kivita Tata.

1867. aasta oktoobris valmis Vaida vallakohtu- ja koolihoone. 31. oktoobril 1867 avatigi koolis 1. klass. Õpetajaks oli Georg Metser. Kaks aastat hiljem (1869) oli kool juba kolmeklassiline. Kõik kolm klassi töötasid ühes ruumis, kus pikad õppelauad ja pingid. Põrandaks paeplaadid.

Külakooli asuti õppima 10 aastastena ning õppetöö kestis oktoobri keskpaigast aprillikuu keskele. Põhjuseks asjaolu, et lapsed olid hõivatud talutöödega – käisid karjas. Sel ajal õpiti koolis põhiliselt kirjutamist, arvutamist, jumalasõna ja katekismust. Lugemisoskus ja numbrite tundmine oli eeltingimus kooli pääsemiseks. Need oskused pidi laps kodus omandama – koduõpe. Lugemisoskuseta lapsi kooli ei võetudki. Esimeses klassis õpiti 100 piires liitma ja lahutama. Teises klassis korrutati ja jagati 1000 piires, kolmandas õpiti murde. 1876. aastal õpetaja Metser lahkus ametist. Pole välistatud, et lahkumise ajendiks oli oskamatus õppekavasse lisandunud vene keele õpetamiseks või aastate jooksul kuhjunud tüdimus ilma igasuguse õpihuvita lastest. Laste loidust või suutmatust ainest omandada kajastab toonane klassipäevik – kooli kroonika, kuhu õpetaja pidi sissekandeid tegema iga õppepäeva lõppedes. Probleem õpilaste tuimusest esines ka teistes ajastu külakoolides. Oma mõju lahkumiseks võis lisada üks hoogsam, 11. veebruaril 1876. a toimunud vahejuhtum pisut purjakil Vaida mõisa teomehega, kes bravuurikalt ja ähvardavalt koolihoonesse ilmus ning räuseldes oma kasupoja õigusi korraldama asus. Sündmus päädis 20. veebruaril toimunud koolikohtu (hoolekogu) otsusega: skandaalitseja peab koolilaekasse 2 rubla trahvi maksma. Teomees rahule ei jäänud ning nõudis “kõrgemat kohut” so. kihelkonnakohut. Väljavõte Vaida kooli kroonikast/klassipäevikust (PDF 1 ja 7 lehekülg) annab toimunust põhjaliku ülevaate :

Järgmine õpetaja 1. oktoobrist 1876 alates oli C. M. Herodes. Samal aastal lisandus õppekavasse vene keele õpetamine. Optimistlikult ning lootusrikkalt alanud päevakokkuvõtted klassipäevikus hakkavad oma esialgsest elevusest ühe kuu möödudes taanduma: ikka seesama osade õpilaste mõõtmatu tuimus…  Kooli so. 3. klassi lõpetanute tarbeks, kes oma õpinguid kihelkonna- või linnakoolis ei jätkanud toimis 1879. a alates nn. „vahekool“. Seal tuli käia ainult laupäeviti ning seni, kuni leerikooli iga kätte jõudis, ehk 15-16 aasta vanuseni. Jüris, kihelkonna pastoraadi juures asunud leerikooli lõpetanu sai leeriõnnistuse (konfirmatsiooni) ning loeti täiskasvanuks ja abiellumiskõlbulikuks. Erinevatel põhjustel leeritamata jäänutel oli legaalne so. kiriklikult laualatatud naitumine sisuliselt võimatu.

1896-1918 oli kooli nimeks Vaida-Aruvalla 3.-klassiline külakool. 1881. aastal alustas õpetajana Jakob Johannes Jaagu p. Sepper. Õpilaste mälestuste kohaselt olid Sepperi korrahoidmise meetodid karmid: pahanduste eest pandi kuivatatud herneteradele põlvitama, ühel jala nurka seisma, laksati joonlauaga vastu sõrmi või sakutati hoogsalt juustest. Õpilaste arv oli kasvanud üheksakümneni (koos vahekooli õpilastega). Johannes Sepper tegutses ka Vaida ja Aruvalla kogukonna vallakirjutajana, saades mõlemast vallakassast selle eest eraldi palka. Sepperi ideaalse käekirjaga vormistatud volikogu protokollid on lihtsasti loetavad, mille näiteid saad lugeda järgmise lõigu lõpus.

Tekkis tungiv vajadus uue ja suurema koolihoone järele ning lõpuks 24. jaanuaril 1887. a toimunud Vaida-Aruvalla ühendatud vallavolikogu koosolek otsustas ühehäälselt alustada kevadel uue koolihoone ehitusega. Vaata protokolliraamatus talletatud kooli ehituse lugu:

Ehitatavas hoones pidas oma istungeid endiselt ka Vaida ja Aruvalla vallavolikogu ja vallakohus. Sisuliselt oli tegu vana, 1867 aastast pärit hoone põhjaliku ümberehitusega ning suurema klassiruumi lisamisega hoone lõunapoolses osas. Valituks osutus kõige väikesema – 300 rublase ehitushinnaga, Vaidast pärit Hans Baumanni hinnapakkumus. Ehitushangetes osalejaid kutsuti podrätsikuteks. Nõnda lisandus ümberehituse käigus 1887. a suvel klassiruum mõõtmetega 7,25X8,62m (62,52m²), esik ja tütarlaste magamistuba. Vana klassituba jäi kooliteenija ruumiks. Poisid, kes halva ilmaga koolimajja ööbima jäid, magasid õlekottidel klassitoa põrandal. 1890. aastal saadi kogu hoone kooli kasutusse, kuna Vaida ja Aruvalla vald ning teised mõisavallad liideti suuremaks – Rae vallaks. Edaspidi asus ühendvalla keskus Rael (Vaskjalas).

Kooli juures tegutses ka laulukoor õpetaja Sepperi juhatamisel. Johannes Sepper töötas koolis 1901. aastani.

1905.-nda aastani oli õpetajaks ja koolijuhiks A. Erenvelt, kes muuhulgas õpetas lastele ka näidendeid. Erenvelt oli seotud revolutsioonilise tegevusega ning seetõttu põgenes vahistamise kartuses Vaidast.

1. oktoobrist 1906 kuni 1. novembrini 1923 tegutses õpetajana äsja Narva poeglastegümnaasiumi lõpetanud Jaan Maasikmäe, kelle ajal lõpetati vahekooli pidamine. Õpilased pidid 9 aastaselt kooli tulles oskama veerida ja suutma materjali ise omandada, sest õppeainet õpetaja enam ei seletanud. 1913. aastal sai koolihoone uuenduskuuri – paigaldati uus laastukatus, välisvooder ning klassiruumi aknad värviti maantepoolses osas valgeks, et õpilased tunnis õue ei vahiks.

Kuna õpilasi oli 70-80 ringis, siis 1918. aastal jaotati klassiruum kaheks ja juurde tuli neljas klass.

1924. aastal on kooli nimeks Vaida Algkool.
1927. aastal kolis kool Aruvalla mõisa peahoonesse. Ruumi tuli lisaks ning sai võimalikuks avada 5. ja 6. klass. Kahe klassikomplektiga jäi kool toimima 1932. aastani.

Tööle võeti lisaks teine õpetaja – Johannes Koortmann. Uueks Vaida Algkooli juhatajaks sai õpetaja Jaan Saar (NB! Vaida viimase mõisaomaniku Jaan Saar 1875-1965 nimekaim). Nagu ilmneb 1929. a Rae valla elanike nimekirjast, siis koolihoones elasid Jaan Saar (39.a), naine Marta Saar (30.a) kes samuti kooliõpetaja ning nende poeg Kaljo (5.a). Lisaks elasid hoones õpetaja Amanda Kullerkann 24.a) ning kooliteenija Johannes Kivistik (47.a), naine Leena (37.a) ja nende kasulaps Marie Eldermann (15.a).
1946. aastal põles Aruvalla mõis maha ja kool kolis tagasi vanasse majja. Uueks direktoriks tuli kooli Pauliine Veigel, kelle 18 aastase ametiaja jooksul valmis 1959.a praeguseni toimiv Vaida koolimaja.

Teksti koostas Reet Raudkepp 2008. aastal (avaldatud oluliselt muudetud ja täiendatud kujul).

ALLIKAD:

“145 aastat Vaida kooli : 1863-2008” (koostaja Peeter Böckler; Reet Raudkepp jt. Mixi kirjastus; 2008)

Julius Põldmäe: “Rae vald läbi aegade” (Rae Vallavalitsus 2006)

Rahvusarhiiv: EAA.97.1.32

Rahvusarhiiv: Tallinna Linnarhiiv: TLA.884.4.1096

Jakob Johannes Sepperile Tallinn-Nõmmel 1919 väljastatud Isikutunnistuse konts TLA.186.1.233:206

Vaida Põhikool  GENI  WIKIPEDIA

FOTOD:  Vaida kooli kroonikast ja Tallinna Ülikooli Pedagoogika arhiiv-muuseumi andmebaas; Maa-Ameti aerofotod

tekst: kodulooveebi toimetus 18.12.2025