Jüri kihelkonnast pärit Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenute mälestussammas avati 26.09.1926.

1925. aastal algatasid kiriku eestseisja ja kohaliku seltsielu eestvedaja Jaan Saalverk ning Jaan Põldmäe korjanduse Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna sõdurite mälestussamba püstitamiseks. Annetustena koguti 27 000 eesti marka. Mälestussammas otsustati püstitada kirikuaeda, selle tänasele asukohale. Algselt telliti töö Voldemar Melnikult (Mellik), kuid lõplikult kavandas ja teostas mälestussamba siiski kujur  Richard Martin Hammer (aastast 1935 Vasard). Vajalik kivimaterjal saadi kirikumõisa põllult. Aluskiviks oli punakaspruun graniidist rändrahn, millel seisis pärga ja mõõka hoidev hallist graniidist tahutud leinava sõduri skulptuur.

Mälestusmärgi nurgakivi paigaldati 30. mail 1926. ning avamine toimus 26. septembril 1926. Selle avas peale Jaan Põldmäe avakõnet kindralmajor Juhan Tõrvand. Avamisüritusel esines koor ja mängis orkester. Pühitsemise toimetasid Tallinna Jaani koguduse pastor August Sommer ning Jüri pastor Jakob Aunver. Kõnega esines Riigikogu esimees Kaarel Einbund (Eenpalu). Pidu jätkus koguduse leerimajas, kuhu oli kogunenud ligi 100 külalist. Avatud mälestussamba ülemisel rahnul oli tekst:

AU LANGENUILE

EESTI VABADUSSÕJAS!

1918-1920

Avamispäeval 25 langenud sõduri nimed veel puudusid. Need raiuti sinna ausamba esimese aastapäeva puhul 1927. a ning samuti raiuti alumisele kivile tekst

ILMASÕJAS 1914-1918 LANGENUD

koos 71 langenu nimega.

Esialgse mälestussamba kõrguseks oli 5,5m ning kokku läks maksma 230 000 eesti marka. Avamisest annab põhjaliku ülevaate ajaleht “Kaja” (29.09.1926)

Sõja alguses, 1941. a ühel juulikuu varahommikul kella 3-4 ajal õhiti sammas Lagedilt saabunud punaarmee hävituspataljonlaste poolt. Õhkimiseks kasutatud lõhkelaeng oli võimas. Kahjustusi sai nii kirikuaknad, kui ka läheduses olnud hauatähised. Sõdurikuju purunes kolmeks tükiks ning need veeti 7 km kaugusele Lagedile, kus visati Riesenkampfi talu lähedal Oja silla juures Pirita jõkke. Mälestussamba alus lõhuti maatasa ja samba aluskivi graniitkivitükid müüriti venelastest ehitajate poolt Lagedil ehitusjärgus oleva hoone seina.

Saksa okupatsiooni ajal toodi skulptuuritükid jõest välja ning kujur Hermann Hallistel õnnestus see restaureerida. Mälestussammas püstitati madalamana, 3,5m kõrgusena, kividest laotud terrasiitkrohviga kaetud alusele millel tekst “AU LANGENUILE EESTI VABASTAMISEL”. (teistel andemtel oli tekstiks “BOLŠEVISMIVASTASES VÕITLUSES LANGENUILE”).

Taasavamine toimus 23. augustil 1942, kui tähistati Eesti bolševike võimu alt vabanemise esimest aastapäeva.
Punavõimude korraldusel lõhuti mälestusmärk 1948. aastal uuesti. Mälestussamba osad kästi toimetada Lehmja kivipurustajasse. August Leukmann, Karl Ternel ja Voldemar Kallaspoolik toimetasid skulptuuri aga praeguse Jüri kaupluse ja tervisekeskuse läheduses olevatesse kaitsekraavi. 1970ndate keskel hakati selle koha peale ehitama Jüri kauplus–sööklat. Vabadussammas tuli oma senisest kohast ära viia, aga kuhu? Lahenduse pakkus välja Voldemar Promann, kes oma vendadega nõu pidades otsustas kuju peita kodutalu “Reinu” rohuaeda. Lembit Sall autokraanaga ja Johannes Sagor traktoriga viisidki selle operatsiooni täide ning kuju kaevati Reinu talu aias maasse.

18.-19. oktoobril 1986 toimus Jüris Eesti Muinsuskaitse Klubide esimene kokkutulek. Kirikuaias läbi viidud koristustalgute järgselt keskkoolis toimunud koosolekul otsustati Jüri Vabadussõja mälestussammas taastada. Asju tuli ajada poolsalaja ning võimude ja kohalike ülemuste sekkumist peljates. Tegeliku taastamiseni jõuti 1988. aasta maikuus. Eestvedajaks sai Jüri Muinsuskaitse Selts. Initsiaatoriteks olid Rein Sumberg, Albert Rentel ja Voldemar Promann. Kaasa lõid Oskar Raudmets, Endel Lass, Lembit Sall, Jaan Utno, Voodele Ternel ja Johannes Sagor. Õige aeg oli kätte jõudnud mälestussamba maapõuest väljakaevamiseks “Reinu” talu rohuaias, kus see oli peidus olnud viimased 14 aastat. Sõduri kuju toodi Voldemar Promanni poolt kabeli juurde kohale. Puudu oli skulptuuri pea. Selgus, et kaitsekraavi veetud sõduriskulptuuri lahti murdunud pea peitsid 1948. a koolitüdrukutest õed Aino ja Lilian Kraav “Kaasiku” talu taga suure kuuse kõrvale kaevatud auku, kust see nüüd välja kaevati. Mälestussamba asukohale tegid betoonvalu vundamendi Voodele Ternel ja Heinur Seppur. Saabus kraana ja kaks kiviraidurit. Uljas kraanajuht, kes uue samba aluskivid paika tõstis oli ukrainlane Aleksander Horin. Sõduriskulptuur taastati ühes tsehhis. Mälestussammas taastati väikeettevõtte “Kolm Seppa” kiviraidurite Ermo Nipp ja Vambola Mets poolt. Juhendas Heino Kuura ja Arvi Düna. Mälestussamba taastamise maksumuseks kujunes 16 000 rubla, millest suure osa tasusid kohalikud ettevõtted. Eraisikute korjandusega saadi 2638 rubla.

Mälestussammas taasavati 16. detsembril 1989. Katte eemaldasid Vabadussõjas osalenud Jaan Utno ja endine metsavend Voodele Ternel. Samba pühitses kohaliku koguduse pastor Jüri Raudsepp. Päevakohase kõne pidas Rein Sumberg. Esinesid Jüri segakoor ja puhkpilliorkester.

VAATA FOTOALBUMIT