Kõrts (rootsi: Krog; saksa: Krug; vene: Корчма) hoonena ilmus eesti külamaastikule 15. sajandil. Linnakõrtside asutamine ulatub veel varasemasse aega.
Aegade jooksul on kõrtside toimimist ja kasutusala reguleeritud erinevate seadustega. Kõrts ei olnud pelgalt talurahva „joomakoht“, vaid täitis olulist osa maanteeliikluse korralduses, olles kasutusel teeliste ööbimispaikadena. Enamikel eesti mõisatel olid 17. sajandi lõpuks oma kõrts või suisa mitu, kuna kõrtsis müüdav viin, õlu ning toidukraam inimestele ja hobustele oli tulukas. Mõis tavaliselt ise kõrtsipidamisega ei tegelenud, vaid rentis kõrtsipidamise õiguse lühemaks või pikemaks ajaks mõnele taluperemehele. Kõrtsipidamise rendihinnad tootsid mõisale tulu 350 või enam rubla aastas. Kõrtsis müüdi mõisa viinaköögis toodetud viina. Müüdav õlu võis pärit olla ka mujalt.
Eestis on olnud kolme tüüpi kõrtse. Talukõrtsidel puudus hobuste majutamiseks talliosa. Teise tüübi moodustasid ühe talli ja rehealusega maanteekõrtsid. Kolmas tüüp oli kahe talliga maanteekõrts. Kahe talliga maanteekõrtsis oli talurahva kõrtsituba ning nn. sakstekamber eraldi ruumides. Samuti hoiti sakste hobuseid eraldi talliosades.
19. sajandi keskpaigaks oli kõrtsimajandus ja -hoonestus välja kujunenud. Eesti kubermangu aladel loendati toona 1448 kõrtsi. Mõis müüs kõrtsidele viina 12 rubla ankrutäis (127 toopi = 156 L). Hundijalavesi oli tänapäeval tarbitavast törtsu kangem (48°) ning maksis kõrtsilisele ca 65 kopikat toop (1,2 L). Viinamüügi väiksemaks mõõduühikuks kõrtsis oli kortel (0,3 L). Selliste koguste korraga tarbimisel hiilgasid vähesed vaprad. Tavaliselt võeti kärakatops ette poole (153 ml) või veerand kortli (76 ml) kaupa.
Mõisaviina müügi kõrtsides lõpetas 1. juulil 1900 eesti aladel kehtima hakanud vene tsaaririigi viinamonopoli seadus. Kõrtsid kas suleti või jätkasid tegevust teelistele mõeldud ööbimispaikadena või muutsid oma tegevusala alkoholivabaks.
Jüri koguduse pastor Rudolf Adam Winkleri 1902. aastal kokku seatud „Jüri kihelkonna kroonika aastani 1710“ annab ülevaate piirkonna mõisatele toona kuulunud kõrtsidest (raamatus lk 86).
Piirkonnas asunud kõrtside asukohad leiab vastavate leppemärkidena tähistatult vanadelt maakaartidelt. Vaata kaardid 17. sajandi lõpust.
Tsitaat: „Niisiis umbes 24 kõrtsi. 1693. aasta visitatsioonil tõdetakse, et enne jumalateenistust ega jumalateenistuse ajal kiriku juures õlut ega napsi välja ei valata; sama ka 1696.“
tekst: kodulooveebi toimetus 15.12.2024