JÜRI KIHELKOND

Rävala (ka Revala)  oli 13. sajandi alguses  ajalooline maakond Põhja-Eestis. Suurusega umbes 1600 adramaad, keskusega Lindanise. Rävala muinasmaakond tekkis esimese aastatuhande lõpus ning hõlmas ligikaudu nüüdse Harjumaa piirkonna ja Läänemaa Nõva piirkonna.

Rävala/Revala maakonda kuulusid muinaskihelkonnad – Repeli, Ocrielæ ja Vomentakæ.

Ristiusustamise järgselt, aastatel 1220–1221 rajati Rävalas Jõelähtme, Keila ja Kuusalu kirikukihelkonnad ning 1224. aastal ka Vaskjala kirikukihelkond (lad. parochia Waskæl ) ehk hilisem Jüri kirikukihelkond. Seega oli muinasaegne, taanlaste võõrvallutuse eelne- ja aegne Ocrielæ kihelkond hilisema Vaskjala kirikukihelkonna (parochia Waskæl) ja Jüri kirikukihelkonna eelkäija. Ocrielæ nimekuju erinevatest tõlgendustest loe SIIT

Kirikukihelkondade keskusteks olid sobilikesse kohtadesse ehitatud esimesed kirikud või kabelid. Rävala – Ocrielæ piirkonna vanimaks kristlikuks pühakojaks võib pidada ristiusutamise eelsel ajal, kinnitamata andmetel juba 12. sajandil, rajatud Püha Nikolause Saha kabelit.

Esialgse Saha kabeli ja selle kõrval asunud kristliku kalmistu rajamisega seostatakse prantsuse päritolu benediktiini ordu munga – piiskop Fulco tegevust. Saha kabel oli keskajal Jüri kiriku hooldada ning liideti 16. sajandil Jõelähtme kiriku ja kihelkonna juurde.

Vaskjala kirikukihelkonna teised kaks kabelit ehitati hiljem ning need asusid Nabala – Lehtse küla kandis ja praeguse Jüri kiriku asupaigas. Seega keskaegses Vaskjala kirikukihelkonnas asus lausa kolm katoliku kabelit. Rahvapärimus nimetab esialgse kiriku võimaliku asupaigana ka Aruküla metsa ning Limu küla „Matsu“ talu põldu.

1401. aastast pärinevad esimesed teated Vaskjala kiriku olemasolust Karla küla juures.

Arheoloogilised uuringud lubavad oletada, et kivikirik ehitati sinna juba 14. saj. keskel. Kirjalikud allikad nimetavad 1401 aastal kirikut Karla külas. See keskaegne kirik lammutati 1884. a ning 1885. aasta lõpul pühitseti täiesti uuena valminud, tänaseni kasutuses olev Jüri kirik.

Nimetus Püha Jüri kihelkond (alamsaksa keeles Kirchspiell Sanct Georgen) tuli käibele 1586. a. kirikuvisitatsiooni protokollis. Seega sajandeid pärast algse kirikukihelkonna loomist. Hilisem nimekuju saksa keeles oli Kirchspiel St. Jürgens.

Kihelkonna nimipühakuks on Püha Jüri (ladina Georgios), kes oli kristlik märter ja hukati 303. aastal. Jüri/Georg on tuntud müütilise lohetapmise ja kuningatütre päästmise loo kaudu ning on maaharijate, karjakasvatajate, sõdurite ja rüütlite kaitsepühak. Pühakupäev-hukkamispäev on 23. aprill ehk Jüripäev.

Miks kirikukihelkonna nimipühakus on just Püha Jüri pole teada. Keskajal oli sageli kiriku asutaja või ehituse rahastaja nimipühak ka asutatud kiriku patrooniks – kaitsepühakuks.  Võimalikud on ka seosed Jüriöö ülestõusuga (1343), mille maarahvale traagiliseks kujunenud lõppvaatus toimus siit Vaskjalast 10 km kaugusel Sõjamäel.

Jüri on nimipühak ka  Laiusel (Laiuse Püha Jüri kirik), Värskas (Värska Püha Georgiuse kirik), Tartus (Tartu Püha Jüri kirik), samuti oli Tallinnas Püha Jüri ordu, Toomkirikus ja Nigulistes Püha Jüri kabelid. 23. aprillist 2001 on Pärnumaal Toril EELK Tori Püha Jüri kogudus ja Eesti Sõjameeste Mälestuskirik. Püha Jüri kaitseb ka Võru linna ja ta nime kannab Võru peatänav (tsaariajal Georgi tänav).

Kokkuleppelise ajaloo periodiseeringu kohaselt algas Keskaeg Eestis Muistse Vabadusvõitluse lõpuga 1227. aastal ning kestis Liivi sõja alguseni 1558. aastal.

Rootsi ajal oli Jüri kiriku patrooniks-hooldajaks Tallinna raad (linnavalitsus) ning koguduse heaolu olenes suurel määral kirikuõpetaja ja kiriku eestseisja läbisaamisest raehärradega.

ALLIKAD:

Taani Hindamisraamat lk. 48 (Liber Census Daniae 1241.a; Taani Riigiarhiiv)

Jüri : Murdekiiker

[KNR] Eesti kohanimeraamat – Jüri kihelkond

Aunver, Jakob: Aastate kestes, Uppsala 1961 lk.90-99

Saha kabelist huvitav lugu https://maaleht.delfi.ee/artikkel/66825643/saha-kabelist-hariduse-ajalugu-otsimas

2748 Saha kabeliaed • Mälestiste otsing • Mälestised

Fail:Eesti ja lähiümbruse muinasaja lõpu maakondade kaart.png – Vikipeedia

LISAMATERJAL:

Põgus ülevaade Keskajast Eestis

Põldmäe, Julius: Keila kihelkond I (käsikiri) lk/kaader 19-23

IRU linnamägi aerofoto 1924  https://commons.wikimedia.org/wiki/File:Iru_Fort,_Estonia,_1924.jpg

Jüri kirik – Mati Viljuse fotod, panoraamfotod (2010.a.) http://kirikud.muinas.ee/?page=1&subpage=7403

Jüri kirik: autor Indrek Kraus (2019) FOTOALBUM

VIDEO: Saha kabel 9min  https://youtu.be/5XKLvueNRCQ

tekst: kodulooveebi toimetus 04.09.2025