Kokkuleppelise ajaloo periodiseeringu kohaselt algas Keskaeg Eestis Muistse Vabadusvõitluse lõpuga 1227. aastal ning kestis Liivi sõja alguseni 1558. aastal.

Jüri kihelkond tekkis ajaloolase Paul Johanseni oletusel 1224.aastal. Oma nüüdse nime on ta saanud kiriku nimipühaku Püha Jüri (ladina Georgius) järgi. Varasem nimi oli Vaskjala kihelkond (1241 parochia Waskæl, 1435 Waschel, 1546 Waschkell) ning seda kasutati XVI sajandini.

1586. aasta revisjonis on juba Kirchspiell Sanct Georgen. Taani hindamisraamatus (1241) esineb samas tähenduses Ocrielæ kylægund, st muinaskihelkond. Seda on tõlgendatud mitmeti, muu hulgas kui vigast nimekuju, mille asemel peaks olema nt Otrielæ, st *Otriälä (tuletis isikunimest Oteri), või kui Järveküla rööpnime Heckelal’i teisendit (P. Johansen). Pakutud on ka tõlgendusi ohr ’rohke, rikkalik’ või ’oder’ + jala (P. Alvre); *Otsrävala (A. Vassar) või „väike Rebala ~ Rävala“ (ladina ochre ’ooker’, st. Rebala nimetõlge + vähendusliide –la omastavas käändes, L. Meri). Julius Põldmäe seostab nime rauasulatuskohtadega, mida Jüris on leitud mitu (ladina ochros ’soomaak’). Küllalt usutava seletuse on eelnevatele tuginedes pakkunud V. Kõressaar: Ocrielæ on Vaskjala tõlge ladina keelde, vask võib tähendada ka metalli üldiselt. Ta oletab lähtenimeks *Vaski+ala, arvates, et tegu ei ole jala-lõpulise nimega. Märgitagu siiski, et Ocrielæ võib olla ka segakeelne nimi: algusosa on tõlgitud (kusjuures ebatäpselt, sest vask on ladina keeles cuprum või cyprum), lõpp aga jäljendab eesti kohanime jala-lõppu

ALLIKAS: Keeleinstituudi Eesti Kohanimeraamat

Taani Hindamisraamat lk. 48 (Taani Riigiarhiiv)

Põgus ülevaade Keskajast Eestis

tekst: kodulooveebi toimetus 09.01.2025