Varasel rauaajal (6. saj e.m.a – 1. saj m.a alguses) elati Jüri kiriku lähedal: mitte kaugel kirikust, aga ka Rae raba äärest on leitud rauasulatuskohti. Mõlema puhul on leitud samasugust keraamikat nagu hilistest kivikirstkalmetest. Võib arvata, et neis kohtades on rauda toodetud juba varase rauaaja lõppjärgul. Jüri aleviku piiri muutumise tõttu sattus üks I aastatuhandest pärit kultusekivi Vaskjala külast Jüri aleviku ABB territooriumile.

Keskmisse rauaaega (5.saj II pool – 9. saj) jääb ka esialgne kihelkondade ja maakondade teke. On arvatud, et „… näiteks Revala maakondlik liit Põhja-Eestis moodustus esmalt ainult kahest kihelkonnast, mis asusid hilisemate Jüri, Jõelähtme ja Harju-Jaani piirides.“ (Eesti esiajalugu: 302)

Allikas: “Kahel pool tammikut: Jüri aleviku lugu” (Sirje Kuurberg; Rae Vallavalitsus 2014)