„Liber Census Daniae” või “Codex ex-Holmiensis” ehk Taani hindamisraamat on üks olulisem kirjalik allikas Eesti kohanimede ja keskaja uurimisel ning on mõneti võrreldav Henriku „Liivimaa kroonika” tähtsusega.

Taani hindamisraamatu lõplikku versiooni eraldi osana liidetud nn. Suure Eestimaa nimistu korrastas ja koostas Tallinna piiskop Thorkill 1241. aastal. Ajalookirjanduses kasutatakse Taani hindamisraamatu tähistusena lühendit LCD.

Eellugu: Lindanise lahing 1219. a. Taani keeles Slaget ved Lyndanisse ehk Volmerslaget (“Valdemari lahing”) ja Põhja- Eesti langemine taanlaste võimu alla.

1219. aasta juunikuus purjetas Taani kuningas Valdemar II suure laevastikuga Eestimaa randa. Eestlaste vägi (revalased ja harjulased) asus vaenuväge ründama. Lahingu alguse eestlaste edu pöördus aga lõpuks taanlaste kasuks ning nõnda vallutasid nad Lindanise linnuse (Toompeal) ning selle lähima ümbruse.

Taani kuninga asehaldurina siia jäänud Lundi peapiiskop Andreas Sunesen asus maarahva ristimist korraldama. Ristimisi viisid läbi Taanist pärit katoliku mungad-preestrid, kes läbisid siinsed muinaskihelkonnad külade kaupa ning märkisid üles küla nime, selle suuruse adramaades ja küla valdaja nime. Nendest üleskirjutustest koostati Tallinna piiskop Thorkilli poolt Taani Hindamisraamatu ühe osana 1241. aastal Eestimaa Suur nimistu. Munkade kogutud nimistus on üle 500 kohanime Harju – ja Virumaalt. Kaasajal on neist kasutusel 421 nime. Tänase Rae valla territooriumil kehtivatest kohanimedest (2025. a) on Taani hindamisraamatus esitatud 11 nime.

Originaalteos pealkirjaga C 8 Kong Valdemars Jordebog on hoiul Taani Riigiarhiivis ning digitaalsena kõigile huvilistele kättesaadav. See on väike puukaantega köidetud raamat, mis sisaldab 153 pärgamentlehte ning digiteerituna 313 kaadrit. Tekstid on kirjutatud käsitisi 13. sajandil levinud raamatukirjas ning võimalik, et ühe kirjutaja poolt. Koodeks sisaldab 33 erinevat tekstiosa: kalendrid, nimistud, annaalid, teoloogilised tekstid, reisikirjeldused, joonistused jne.

Suur Eestimaa nimistu on vaid üks osa suuremast kogumikust ning sisaldab 13. sajandi Põhja-Eesti kohanimesid, adramaade arvu ja maaomanikke. Seega unikaalne teave varase Eesti asustuse kohta.

Uurimislugu ja teaduslik huvi

Käsikirja uurimine algas tõsisemalt 19. sajandi keskel, keskendudes peamiselt just maadenimistule.

Paul Johansen on olnud mõjukaim uurija, kelle 1933 . aastal ilmunud käsitlus on Eestis saanud peaaegu ainuvalitsevaks. Pärast Teist maailmasõda huvi koodeksi kui terviku vastu on Eestis hääbunud, keskendudes ainult Eestimaa nimistule. LCD tekstide päritolu ja koondamine ühte köitesse on eesmärgina endiselt ebaselge. Johansen arvas, et koodeks koostati kuningas Eriku õpperaamatuks.

Põhjalikum LCD kaasaegne uurija Tiina Kala pakub, et koodeks oli pigem vaimuliku käsiraamat, mitte unikaalne projekt ning Eestimaa nimistu ei pruukinud olla juhuslik lisandus, vaid osa süstemaatilisest kogumisest.

T. Kala kokkuvõtlikud seisukohad:

• Codex A 41 on mitmetahuline tekstikorpus, mitte ainult Eestimaa nimistu.
• Koodeksi sisu ja vorm viitavad teatmeteosele, mitte ühekordsele projektile.
• Eestimaa nimistu tähtsust tuleb mõista koodeksi terviku kontekstis, mitte eraldiseisvana.

Paraku koodeksi tekke ja kasutamise kohta jäävad paljud küsimused endiselt vastuseta.

Allpool ülevaade kunagises Revala maakonnas, OCRIELÆ muinaskihelkonnas Vaskjala kirikukihelkonna (ladina: in parochia Waskœl) piirkonnas asunud külanimedest, nende omanikest ning suurusest adramaades. Tänase Rae valla koosseisu kuuluvate alevike ja külade toonased nimed on markeeritud punase värviga.

LCD 48r külanimede transkriptsioon ja tõlge eesti keelde:

Tänane Järveküla on Taani hindamisraamatus nimekujuga Jærgækylæ (LCD.47v)

Hindamisraamatus nimetatud Moikæ – Mõigu küla on täna Tallinna linna piirides. Endise mõisa asukoht, aga Rae vallas.

Iacomeckæ – endine ajalooline Jagumäe (Lehmja) küla piirkond on täna Assaku aleviku piirides. (LCD.48v)

1920. a ilmus Mattias Johann Eiseni “Daani hindamisraamat”. Ülevaatlikus raamatus tutvustab autor keskaegset ajalooallikat ning keskendub Eesti kohanimede analüüsile pakkudes omapoolseid tõlgendusi. Omalaadne seletus on tal ka OCRIELÆ nime kohta

Eiseni raamatu tekstid, mis kajastavad Jüri kihelkonna kohanimesid:  lk. 72  lk. 73  lk. 74  lk. 75

ALLIKAD: Taani hindamisraamat lk. 47v  lk. 48r  lk. 48v  (Taani Riigiarhiiv)

Tiina Kala: Jüri kihelkond Taani Hindamisraamatus (13. Rae valla ajalookonverents 10.03.2020)

Tiina Kala: Käsikiri ja uurijad. “Liber Census Daniae” ja/või “Codes [!] ex-Holmiensis”? Tuna, 2005, nr 1

LISALUGEMIST:

M. J. Eisen: “Daani hidamise raamat – Liber census Daniae” (Varrak, 1920) WIKITEKSTINA

Eiseni raamatu tekstiosa “Vaskjala kihelkond” 19 MB PDF

P. Johansen: “Die Estlandliste des Liber Census Daniae” (1933) ETERA kogus

tekst: kodulooveebi toimetus 15.10.2025