Vaida mõisa tuulik

Tänaseks varemeteks muutunud  Vaida mõisale kuulunud paekivist tuuliku ehitusaeg on teadmata. Põhjalik uurimistöö mõisa ning selle hoonete kohta veel puudub.

Vaade Vaida tuulikule 1976. aastal

Vaida adramaarevisjonides on mõisa talupoegade hulgas esimest korda mölder Jaan märgitud 1744. aastal, kellel põllumaad pole. (EAA.3.1.479). 1750. a revisjonis Mölder Madis, ¼ adramaad.1765. a revisjonis möldrit ei märgita. 1782. a revisjonis mölder Juhan. 1808. a oli Vaida mõisa möldriks Mart Jürgenson. Tuuleveski Abram ehk Abram Riis hüüdnimega “Hinno” Abram oli Vaida mõisa möldriks 1830.-datel.

Peale 1905. a revolutsioonisündmusi ja mõisahoonete põletamist omandab Vaida mõisa Talurahva Põllupank. 1910. aastal mõisa maad krunditakse ning senistel talurentnikel ja teistel huvilistel tekib võimalus maade väljaostmiseks. Nii on võimalik  osta ka “Tuuliku  nr 11” krunt.

Talurahva Põllupank müüb mõisamaakoha “Tuuliko” 1910. aastal Koluvere valla hingekirjas olevale talumehele Hans Jüri p. Sivaldile. Kinnistu suurus 27 tessatiini ja 938 ruutsülda (ca 37 ha) hinnaga 4600 rubla. Juba 1913. aastal müüb Hans Sivald “Tuuliko” kinnistu Tarvastu valla talumehele Hans Ado p. Kallasele hinnaga 5200 rubla.  Jüri kiriku personaalraamatut vaadates võib aru saada, et enne Vaita tulemist on Hans Kallas olnud möldriks ka Lagedil. Kahe lapse sünnikohaks on märgitud Lagedi mõis.  Vaida tuuliku omanik oli Hans Kallas 1918 aastani. Sellel aastal on kirikuraamatus märge pere lahkumise kohta Jüri kihelkonnast.

Foto: Vaida mölder-tuulikuomanik Hans Kallas perega ca 1913.a (Facebook)

 

1917. aastal müüb Hans Kallas kinnistu Alavere valla talumehele Karl Mardi p. Käbile hinnaga 7500 rubla.

Rae valla talud, mille eest 1919.a. tasuti kinnisvara (liikumata varanduse) maksu on “Tuuliku – 11” koha omanikuks Karl Käbi, märkega, et talul oli enne 1918.a. Talurahva Põllupanga laenuleping. Adraarvuks on märgitud 0,46. 1922. aastal on tuulik töötav tuuleveski, omanikuks Käbi. 1923. aastal müüb Karl Käbi kinnistu oma pojale Erich Käbile. Hind 310 000 marka. Kohtupalati määruse põhjal 07.12.1925 kuulutatakse ostu – müügilepng õigustühiseks. Omandiõiguse üleminek Erich Käbile on kustutatud 10.09.1927. Mingil põhjusel peab Karl Käbi siiski kinnistu müüma. 1928. aasta detsembris ostab Tuuliku kinnistu Johannes Puurmann (Vuurmann). Hind 4000 krooni.

Viimased sõjaeelsed omanikud Andres ja Elisabeth Soovik (Schönberg) ostavad kinnistu võrdsetes mõttelistes osades 1933. aastal.  Hind 2700 krooni.

Tuuliku viimane sõjaeelne omanik Soovik Andres. Hukati nõukogude hävituspataljoni poolt 23.08.1941. Maetud Jüri kalmistule. Foto meremehepassist 1929.a Allikas: era1682_003_0000009_00123_t

Andres Soovik lasti 23.08.1941. aastal Vaidast läbi läinud hävituspataljoni poolt maha. Tuuliku kinnistu jääb peremeheta.

Tõnu Hagelberg on kirjutanud ajakirjas “Tehnika ja Tootmine” nr 9/10 1991 Vaida tuuliku kohta järgmist: „Kõvasti on kannatada saanud Vaida tuulik, mis praegu (1991. a suvel) on pildil nähtavas olukorras. Tuulik ei töötanud juba enne Teist maailmasõda“.

Vaida tuulikuvare suvel 1991.a Foto: ajakiri “Tehnika ja Tootmine 10-1991”; Tõnu Hagelberg

Nii ongi. Tuulik on seisnud kasutamata aastakümneid. Üllataval kombel ei võetud seda kasutusse isegi ühismajandite ajal. Korra kerkis jutuks tuuliku taastamine ja toitlustuskoha tegemine nii nimetatud uuel ärkamisajal 1980-lõpul 90-ndate algul, aga mõtteks see jäigi. 2000. aastate algul loopisid poisikesed kividega tuulikul ühe külje peaaegu maha. Eks aeg teeb paekivihoonega oma töö ja nii see lagunemine jätkus. Sovhoos vedas põllult korjatud kivid ümber tuuliku ja nüüdsel ajal, kui kivi hinnas, viidi sealt osa kive ära. Õigusvastaselt võõrandatud vara tagastamiseks taotlust ei tehtud, seega jäi kinnistu riigile.

2024. aasta kevadel on püsti veel 1/4 hollandi tüüpi tuuliku paekivist kehandi esialgsest osast ning seegi väga varisemisohtlik.

Võsas Vaida tuulikuvare kevadel 2024
Vaida tuuliku peakivimüüri lagunemine “killustikuks”. Kevad 2024.

Tuulikuvaret lähemalt uurides selgus, et ehituseks kasutatud paekivi on klibuks lagunemas. Seega võib oletada, et polnud käepärast kvaliteetset ehituspaasi ning tuuliku kehand oli püsivuse tagamiseks krohvitud. Võimalik on ka, et tuulik on üle elanud suurema tulekahju ning kuumus on paekivi struktuuri lõhkunud.

2024. aasta sügisel paneb riik kinnistu pindalaga 2125 m² alghinnaga 64 360€ oksjonile. Ostuhinnaks kujuneb 70 000€. Osales kolm pakkujat. Praeguseks on tuuliku ümbrus võsast vabaks raiutud. Käsil on tuuliku kehandi taastamistööd.

Vaida mõisa hollandi tüüpi tuuliku vare. FOTO: Reet Raudkepp 20.04.2025
Käsil on tuuliku paekivist kehandi taastamistööd. 27.06.2025

Vaidas oli ka “Piiri -9” talul puidust tuulik, mis enne sõda maha põles. Omanik oli Kasberg.
Tuulik asus praeguse Hoidla tee 10 krundil.

tekst: Reet Raudkepp ja kodulooveebi toimetus 27.06.2025

ALLIKAD:

Adramaarevisjon 1744. a  EAA.3.1.479  SAAGA: folio 206-209

Tallinna Kinnistusamet: “Tuliko nr. 11” kinnistu nr. 1144 EAA.2840.1.10528

Tallinna Põllupank. Laenutoimik nr. 97671; Vaida mõis; “Tuuliku 11” EAA.185.3.1788

Rae vallavalitsuse liikumata varanduse maksulehed 1918-1919; TLA.386.1.97

FOTO: Vaida veskiomanik Hans Kallas (Facebook postitus)

Andres Soovik GENI

Eesti Tuulikud Facebook