Tänane Rae vald loeb oma alguse kuupäevaks 23.11.1866.

Kolmapäeval 23. novembril 1866 ja pühapäeval 2. detsembril 1866 kogunesid Rae mõisavalla taluperemehed, talurentnikud ning maata-meeste esindajad Valla täiskogu koosolekuks.

Täiskogu – kogukonnaliikmete üldkoosoleku ülesandeks oli valida 1. oktoobril 1866 kehtima hakanud Talurahvaseaduse nõude kohaselt vallale esmakordselt uus, kolme aastase tegevusperioodiga esindusorgan: volikogu ehk volimeeste kogu ning selle asendusliikmed. Samuti tuli ametisse valida uus vallatalitaja (vallavanem) ja tema abid. Ümbervalimisele läks ka kogukonnakohtu (vallakohtu) koosseis: valiti uus Peakohtumees ning kõrvamehed (kaasistujad). Kogukonnakohtu liikmete hulka valiti esindajaid ka Kautjala ja Jüri kirikumõisa talupoegade seas. Kautjala ja Jüri kirikuvalla volikogude kohta arhiivis eraldi toimikud puuduvad.

Rae Vallavolikogu Protokolli kohaselt osutusid valituks: peatalitaja (vallavanem) – Jaan Lustvärk;  talitaja abid – Hans Tammann, Madis Luikmann ja Jaan Vitismann. Uueks kogukonnakohtu peakohtunikuks valiti Kristjan Selkmann; kõrvameesteks Mikk Looperk (Rae vallast), Jaak Sepper (Kautjalast) ja Jüri Pajus (Jüri kirikuvallast).

Vallavolikogu liikmeid “volimehi” valiti kaheksa: Anton Koolberg, Madis Luikmann, Juhan Promann, Tõnu Luikmann, Hans Karmann, Jüri Remmel, Hans Puu, Hans Kingsepp.

Kaheksa “volimeeste järgmised” (asendusliikmed): Hans Kööba, Hans Roosmann, Jaan Vitismann, Hans Tammann, Hans Potter, Abram Malsroos, Jüri Pill, Mikk Looperk.

Otsustatakse ka ametimeeste palkade suurus: Peatalitajale (vallavanem) “50 kopikat iga pere pealt aastas“. Vallakohtu Peakohtumehele 10 Rbl aastas, kõrvameestele 5 Rbl aastas.

24. märtsil 1867 toimub Rae mõisas Rae ja Kautjala mõisavaldade ühine täiskogu Rae vallatalitaja Jaan Lustverk’i ning Kautjala vallatalitaja Hans Landt’i osavõtul. Otsustatakse nimetatud valdade ühiseks koolmeistriks ja vallakirjutajaks kaubelda Joh.(annes) Lud.(vig) Mühlbach aastapalgaga 170 Rbl. ning lisaks “ahjo kütti nõnno paljo kui tarwis” Töölepingu algus 23. aprill (Jüripäeval) 1867.a.

Rae vallavolikogu protokolliraamatus 1866-1871 aastatest väga regulaarseid sissekandeid ei ole ning see koosneb kõigest 20 leheküljest.

Lagedi mõisavalla täiskogu toimus 10. detsembril 1866 ja valis oma volikogusse 10 liiget ja 2 magasimeest (revisjonikomisjon).

Lagedi valla Peatalitajaks (vallavanemaks) saab Hans Thomson ning abideks Jüri Baumann ja Hans Espe. Lagedi valla Peakohtumeheks valitakse Jüri Pentner ja kohtu kaasistujateks Hindrek Reinwert ja Hindrek Thomson. Vallkirjutaja Jüri Wistmanni palgaks 30 Rubla. Kauni käekirjaga kirjutatud protokolliraamatus on järgmise koosoleku kuupäevaks märgitud 5. oktoober 1867. Protokolliraamatus 1866-1870 aastatest on 100 lehekülge.

Rahvusarhiivis säilitatav Vaida vallavolikogu protokolliraamat  on daatumitega 1884-1990 ja sisaldab 71 lehekülge ning Aruvalla volikogu protokolliraamat 1884-1891 mahuga 80 lk.

ALLIKAD:  Rahvusarhiivis

Rae valla Volikogu Protokolliraamat 1866-1871. a. EAA.2639.1.117

Lagedi vallavolikogu protokollid 1866-1870 EAA.2639.1.1

Vaida vallavolikogu protokollid 1884-1890 EAA.2639.1.54

Aruvalla volikogu protokolliraamat 1884-1891 EAA.2639.1.72

Julius Põldmäe “Rae vald läbi aegade” lk. 49 (Rae Vallavalitsus 2006)

tekst: kodulooveebi toimetus 28.11.2024/20.01.2026