Vaida „Paali“ alu kohapidaja Jaani ja Liisu Kibuvitsa perre sünnib 28. jaanuaril 1892. aastal poeg Hans, nimi muudetakse Antsuks 1937. aastal. Kooliteed alustas Vaida koolis. Antsu enda tõendusel olevat ta lõpetanud Kose-Uuemõisa 2 kl. ministeeriumikooli kursuse 1905. aastal. Lõputunnistus olevat läinud kaduma. Teenistustoimikusse on tehtud tunnistuse puudumise kohta vastav märge. Lühemat aega töötas postiametis, seejärel asus elama-töötama isatalus. Vabadussõjas osales reamehena 9. jaanuarist 1919 – 22. aprillini 1920  esimese jalaväepolgu koosseisus. 1922. aastal annetati talle “ Eesti Vabadussõja mälestusmärk“ ja 1929. aastal „Läti Vabariigi iseseisvuse 10. aastapäeva mälestusmedal“. 1923. aastal abiellub Arukülas pärit Marie Steimanniga. Sünnivad tütar Virve ja poeg Ants. Osaleb aktiivselt kohalikus seltsielus: Vaida Majandusühisus, Vaida Põllumeeste Selts, Vaida Isamaaliidu osakond, Vaida Vabatahtlik Tuletõrje Ühing, Kaitseliidu Vaida kompanii. Olles aktiivne seltsielu tegelane ja ärksa olekuga inimene, valib Vaida kogukonna rahvas ta alates 1934. aastast vallavolikogu liikmeks. 1938. aastal toimunud presidendi valimistel esindab Ants Kibuvits valijamehena Rae valla Vaida kogukonda. 29. detsembril 1939 valiti 8 poolt ja 7 vastu häälega Rae vallavanemaks vallavolinik Ants Kibuvits, palgaga 50 kr kuus. Protokolli on tema kohta kirjutatud: elukutselt põllumees, Vaida külas asuva „Paali nr 5“ talu omanik, kohtulikult karistamata, Rae Vallakohtu liige, ministeeriumikooli haridusega. Vallavanema vandetõotuse on Ants Kibuvits allkirjastanud  3. veebruaril 1940 ning 15. märtsil 1940 kinnitati ta Harju maavolikogu liikmeks. Kahjuks sai Kibuvits tegutseda vallavanemana vaid 1. augustini 1940. Saabunud nõukogude võimu riigikord määras ametisse uue vallavanema August Leukmann’i. Asjaajamine antakse aktiga uuele vallavanemale üle 5. augustil 1940. Saksa okupatsiooni saabudes muutus riigikord, Harju Maavalitsuse administratiivosakond määrab 2. septembril 1941 kuni edaspidise korralduseni Rae vallavanemaks Ants Kibuvitsa, tasuga 100 Rm kuus (Reichsmark – sõjaaegne rahavääring). Uut korraldust ei tulnud. 1944. aasta augustis jõudis meieni nõukogude võim, Ants Kibuvits jäi 25. septembrist taas vallavanema kohata. Nõukogude korra saabudes läksid Paali talumaad, 80 ha, abimajandile. Varstu lähedal metsas ennast varjates pääses Ants Kibuvits küüditamisest. Metsast välja tulles tal veresüüd ei leitud, töö sai abimajandis. Hiljem töötas koos abikaasa Mariega “Kalevipoja” kolhoosis ja Vaida sovhoosis loomakasvatuses kandes elu lõpuni hüüdnime „vallavanem“.

Ants Kibuvits suri 86-aastasena 27. augustil 1978 ning on maetud Jüri kalmistule.

Allikad:

Harjumaal töötanud vallavanemate, vallavanemate abide ja vallasekretäride teenistustoimikud. TLA.884.10.72

GENI

Nahkur, A. “Vaida sovhoosi kroonika” [käsikiri]

Rael ja Pranglis uued vallavanemad. DIGAR: Uus Eesti nr. 2; 03. jaanuar 1940

“Töö peletab vanaduse eemale” DIGAR: Harju Elu nr 70, 11 juuni 1960

Rand, V. [Mälestused isast]. Käsikiri. 2003.

Haud Jüri kalmistul

tekst: Koduloo veebi toimetus 26.11.2024