Arvi Leukmanni mälestused oma isast August–Matthias Leukmannist ja vanaisast Kristjan Leukmannist, kunagistest Rae vallavanematest:

„Minu isa August Matthias Leukmann sündis 13. oktoobril 1894 (vana kalendri järgi 1. oktoobril) Harjumaal Rae vallas Limu külas “Matsu” talus. Kristjan ja Liso Leukmanni pojana. Temaga kokku oli peres kaheksa last: viis poissi (Juhan, August-Matthias, Albert-Juljus, Rudolf ja Ants-Aleksander) ning kolm tüdrukut (Liisi, Magdalena ja Kaie-Marianne). Nendest poisid Juljus ja Rudolf olid kaksikud. Koolis käidi Rae vanas koolimajas, kooliõpetajaks oli hr Feldbach. Vanaisa Matsu Kristjan oli kuuldu järele olnud aus ja õiglane taluperemees, kes valiti ka Rae vallavanemaks ajavahemikul 1906–1909. Vanaema Liiso oli veidi käredaloomuline perenaine, ent kuidas saabki olla leebe nunnutaja, kui peres kasvab viis poissi ja veel peotäis tüdrukuid lisaks, kellele kõigile tuleb söök lauale panna ja riided selga anda. Tõsi küll, viimase lapse Antsu sündimise ajal oli vanim, Juhan, juba 17-aastane ja üldse vanemad lapsed olid selleks ajaks kõvad talutööde tegijad, nagu ikka ühes tublis Eestimaa talus.

Pereisa Kristjan oli otsustanud, et ühest tema lapsest peab keegi kõrgema koolihariduse saama ja nii oligi tütar Liisi valitud välja selle omandamiseks, kuid ta haigestus raskekujuliselt tuberkuloosi ja suri 22-aastasena. Tema järel läks Rakvere Õpetajate Seminari minu tulevane isa August Leukmann ja lõpetas selle 1917. aastal kooliõpetaja kutsega.

Seminaris õppides oli talle hakanud meeldima ohvitseri elukutse ja nii otsustasid ta ühe koolivennaga minna Peterburi, et astuda kadetina ohvitseride õppeasutusse. Narva jõudes tegi rong pikema peatuse, kuna seal oli parajasti ees Peterburist tulnud rong eestlastest reisijatega. Need laitsid selle mõtte maha, öeldes, et seal käärib kõvasti, varsti läheb vist sõjaks ja ärge üldse toppige ennast sinna. Oli 1917. aasta sügise algus ja punaste võimuhaaramiseni aega veel mõni nädal. Isa ja ta kaaslane sõitsidki Narvast koju tagasi. Pärast selgus, et Talvepalee kaitsjate hulgas kommunistide vastu olid olnud ka ohvitserikooli kadetid. Nii et isal vedas! Pärast ebaõnnestunud Peterburi reisi sai ta seminarist soovituskirja Tartusse ja tahtis minna arstiteaduskonda, aga selleks ei andnud isa enam rahalist abi, öeldes, et üks haridus ja koos sellega ka elukutse on sul ju käes ja tegutse sellel alal nüüd edasi.

Isa hakkaski tööle kooliõpetajana, kuid õpetaja peab olema raudsete närvidega, et tegeleda lastega. Isa ei kannatanud seda välja ja pärast mõne aastast õpetajaks olemist otsustas ta ameti maha panna. Ta tuli Matsule tagasi ja hakkas talus tööle (nagu Indrek „Tões ja õiguses“). Et tal olid kuldsed käed, alustas puutööga, tehes riidekappe, laudu ja toole tellijatele. Oma tulevase maja uksed–aknad olid ka tema tehtud. Siis kohtus ta minu tulevase emaga Elfriedega, kes oli taluteenijaks Limu küla Raudoja talus. Noored tutvusid ja abiellusid. Isal oli puutööga natuke raha kogutud ja nad ostsid Jürisse Karla (Vaskjala) külla väikese “Kasemäe A-9” krundi (4, 64 ha ), et hakata talu pidama.

Maja sai valmis 1939. aastal. Kõrvuti emaga asus isa tööle oma uues väiketalus, olles ka vähest aega 1940. aasta augustist kuni 1941. aasta veebruarini Rae vallavanem. Isa osutus Rae valla viimaseks vallavanemaks, sest edasine vallajuhi tiitel oli juba nõukogude võimu kohaselt Töörahva Saadikute Nõukogu (TSN) Täitevkomitee Esimees, kelleks sai Rae vallas Jaan Rekk Vaidast.

Sellega olid saabunud ärevad ajad: Eesti annekteeriti NSV Liidu poolt, siis tuli Saksa aeg, siis jälle venelased oma kolhoosidega.

Meie pere kolhoosi ei läinud. Isa pidas vastu veel kuni 1951. aastani (tervelt kaks aastat), siis kirjutas ta avalduse, enam ei jõudnud täita metsatöö normi, mis pandi üksiktalunikele peale ja mida oli talve jooksul vaja teha 150 tihumeetrit. Sellega isa alistus, minnes kolhoosi, kus ta töötas puidutöökojas.

Isa suri 12. jaanuaril 1982. aastal 87-aastasena ja on maetud oma kodukoha Jüri kalmistule.“

Autor: Arvi Leukmann

VIITED:

“Matsu” talu elanikud 1939.a. (Rahvusarhiiv: SAAGA – eeldab sisselogimist)

“Kasemäe” talu elanikud 1941.a. Kristjan Leukmann ja poeg Arvi (Rahvusarhiiv Saaga)

August – Mathias Leukmann GENIS

Maetud Jüri kirikuäärsel kalmistul

Artikli autor: Arvi Leukmanni Google’is

tekst: kodulooveebi toimetus 16.01.2025