August Rajalo (sünninimega Einberg) sündis 28. detsembril 1899 Kurna vallas, Lehmja külas, “Raiestiku” renditalus. Tema isa oli Jüri Einberg, ema Leenu Einberg. Augustil oli ka kolm vanemat õde: Helene, Anette ja Marie. Hariduse sai August Kurna vallakoolis, mis asus toonase vallamajaga samas hoones.

Vabadussõda ja sõjaväeteenistus
24. mail 1919 asus August vabatahtlikult sõjaväeteenistusse Eesti Rahvaväkke. 28. juulil 1919 viidi ta üle 1. Jalaväepolgu 2. roodu, mille koosseisus võttis ta osa lahingutest Viru rindel kuni sõja lõpuni.
12. aprillil 1920 ülendati ta kapraliks ning viidi üle Tallinna Vahipataljoni 2. roodu. 21. augustil 1921 arvati ta reservi rühmaülema kohuste täitja auastmes. (vaata Kaitseväelase toimikut artikli lõpus).
Oma mälestustes rääkis August rasketest lahingutest Narva all ning muljetavaldavatest uhketest Eesti taludest teisel pool Narva jõge.

Pere ja kodune elu

August Rajalo ja Ernst Karis olid terve elu parimad sõbrad ning naabrid – juba noorusest kui August elas “Raiestiku” renditalus ja Ernsti vanemad olid üle tee Assaku kõrtsi pidajad. Koos käidi Vabadussõjas. Hiljem, kui August elas Lehmjal “Raja” talus, elas Ernst Rael “Saare”. Majapidamised asuvad otsaga piirnevatel kruntidel. Lisaks olid nad hõimlased – Ernsti õde Elviine Kreisson oli August esimene abikaasa, kellega ta abiellus 18. juunil 1922. Perre sündis kaks tütart: 13.05.1923 Aino (hiljem Armei) ja 28.09.1924 Õie (hiljem Soon).
Einbergide pere elas Lehmja külas, “Raiestiku” renditalus kuni 1932. aastani. See asus Assakul, endise Assaku päästekomando ja KEK-i kortermajade vahel, Assaku kõrtsi vastas “Künka” talu maadel. Perel oli kasutada lisaks elumajale laut, saun ja kelder.

Pereisa August soovis “Raiestiku” talu päriseks osta, kuid 1931. aastal ei andnud Kurna vallavalitsus selleks luba ning määras talle uue krundi Lehmja külas Loo kõrtsi lähedal, nimega „Raja“ nr 45.
Seal alustati uuesti hoonete rajamist, Raiestikust toodi ära ainult saun. 1932 valmis laut ja 1933 palkidest elumaja. Raja maadel asusid 1916. aastal ehitatud Peeter Suure merekindluse Rae positsiooni tsaariarmee punastest tellistest kasarmud. Nende lammutamise ja laiali vedamise kohustus oli uutel maaomanikel. Vanu ehituskive tuleb pinnasest välja veel tänapäevalgi.
Esimene elumaja põles maha augustis 1941 aastal. Uus elumaja samal kohal valmis 1949 aastal ja asub koos 1932 aastal valminud raudkivist laudaga siiani Raja kinnistul.

Perenimede eestistamise kõrgajal, 27. novembril 1936 võtsid August, tema abikaasa Elviine ning lapsed Aino ja Õie uueks perekonnanimeks Rajalo.
Abikaasa Elviine suri 1943. aastal pimesoolepõletiku tagajärjel.
28. jaanuaril 1949 abiellus August Antoninaga (Kirillova). 20. juunil 1955 sündis poeg Jüri.

Augustil on esimest abielust kaks tütart, neli lapselast, neli lapselapselast ja kolm lapselapselapselast.
Teisest abielust on üks poeg, kaks lapselast ja kolm lapselapselast.
Ühiskondlik tegevus ja ettevõtlus
1925–1926 töötas August kodust üle tee Assaku kõrtsis kõrtsmikuna.
1928–1929 pidas August toiduainete kauplust Tallinnas, Asunduse tänav 9 majas.
1926–1940 oli ta Lehmja Noorteühingu näiteseltskonna aktiivne liige. Näiteringi juhtis Paul Rass, 1939. aastal saavutati näiteringide konkursil esikoht A. Kitzbergi näidendiga „Neetud talu“ Draamateatri laval.

Aastatel 1927–1930 ja 1930–1934 oli August Kurna vallavolikogu liige. Kuulus valla revisjonikomisjoni ja oli vallavolikogu esindajana Lehmja algkooli hoolekogus.
//Kurna valla territooriumil asusid tänapäeva Rae valla asustusüksused: Peetri alevik, Järveküla, Assaku alevik, Uuesalu küla, Kurna küla, Lehmja küla, Pildiküla, Aaviku küla ja ~60% Jüri alevikust //
1929–1932 tegutses August Kurna vallavalitsuse volitusel Lehmja mõisamaade jagamisel kogukonna poolt valitud Lehmja korralduspiirkonna usaldusmehena (koos Hans Valdna (Schvalbe) ja Ernst Sarvaga). Usaldusmehed osalesid komisjonides, kus otsustati maade jaotust, kruntide vahetust ja ümberkruntimist, aitasid lahendada vaidlusi kruntide piiride, kvaliteedi, asukoha jm üle. Lisaks osalesid nad välitöödel kõigi kruntide piiride mõõtmisel ja piiri ristikivide paigaldamisel.
Usaldusmehed olid kogukonna poolt valitud kohalikud usaldusväärsed isikud, keda riigi ametlikud maakorraldusasutused volitasid esindama asjaosaliste huve.
1938. ja 1939. aastal oli ta külavanema asetäitja Kurna valla 6. piirkonnas, kuhu kuulusid Kungla, Loometsa, Väljaotsa, Raja, Sinikivi, Karjavere, Salu, Lepiku, Soootsa, Sarapiku, Aaviku ja Vana Aaviku talud.

Teine maailmasõda ja 1941. aasta sündmused
1941. aasta Juuniküüditamisest pääseti tänu eelinfole ja viibiti mitmete küla peredega metsas varjul.
23. augustil 1941 oli August Rajalo jalgrattaga Tallinnas turul, kus ta pidas talupoodi. Enamlased võtsid ta sealt kinni ja mobiliseerisid Punaarmeesse. Paar päeva varem hakati mobiliseerima kuni 45 aastaseid mehi. Augustit koos umbes 3500 mehega hoiti 25.–28. augustini Tallinna reidil (Naissaare, Aegna ja Tallinna vahel) neljamastilise purjelaeva „Mihkel“ pardal. Seal olles nägid nad pealt, kuidas taanduv Punaarmee õhkis ja süütas Tallinna sadamaala ning mitmeid hooneid linnas ja selle ümbruses. Samal ajal pealetungiv Saksa armee pommitas linna ja lähiümbrust – kogu linn oli leekides, suitsu ja tolmu all.
27. augustil pärast tormi oli laev ankruta, samuti puudusid purjed ning veepump vee välja pumpamiseks oli rikkis. Terve aja tiirutas nende ümber Vene raskeristleja „Kirov” ja tulistas Lasnamäe ja Tartu maantee suunas Raele, kus asusid saksa väed. Järgneval ööl lahkusid kõik laevad (~225 tk) konvoina Kroonlinna suunas, aga kuunar „Mihkel“ jäeti maha oma saatust ootama. 28. augusti hommikul triivis „Mihkel“ Paljassaare madalikule, jäädes kinni paarisaja meetri kaugusele rannast. Mehed pääsesid õnnelikult maale tagasi. Oma mälestustes rääkis August, et ta oli pannud veepeal püsimiseks jalgratta sisekummid risti üle kere ja nii ta kaldale ujus.

“Nõukogude Dunkirk Tallinnast , August 1941” (460 KB PDF: A. Rajalo mälestuste põhjal koostas Heikki Rajalo)

Sellega lõppes Augusti teine sõjakäik – Saksa okupatsiooni ajal teda enam ei mobiliseeritud.
Kui ta jõudis tagasi koju Lehmjale, oli elumajast alles vaid korsten. 24. augustil 1941 olid bolševikud (hävituspataljoni mehed) süüdistusega, et „sakslasi olla nähtud“, visanud köögiaknasse süütepudeli ja põletanud maja koos kogu sisustusega maha.
Tallinna reidil 1941. aasta augustis seisnud venelaste ristleja „Kirov“ hoidis rannajoont tule all ja saatis mürske, mis jõudsid linnulennult paarikümne kilomeetri kaugusele. „Kirovi“ mürsud langesid isegi Raja talu karjamaale, kus selle tõttu hukkusid lehm ja siga. Naabertalu “Sinikivi” ait sai tabamuse hoone nurka ja osa katust lendas lööklainega minema. Peale 1941. aasta augustikuud olid kõik ümbruskonna veskid puruks pommitatud. Jahu käidi jahvatamas veskites Keilas ja Raasikul.
Rajalo pere elas kuni 1949. aastani väikeses saunas, kuni neil valmis uus elumaja endisel kohal. Palgid uue elumaja jaoks veeti hobusega Raasiku kandist.

Hilisem elu
Sõjajärgsel ajal töötas August põllutöölisena, ehitajana ja müürsepana. Tema osalusel on ehitatud ka Jüri veetorn.

Novembris 1960 suri August Rajalo õnnetuse tagajärjel. Ta läks sõbra poole hobust rautama, hobune ehmatas ning andis nii tugeva jalahoobi, et August peas lõhkes veresoon.
August Rajalo on maetud Jüri kalmistule, plats asub: Vana osa, Vasak W1, 2-2.

Ajaloo radadel
2023. aasta kevadel tegi Augusti lapselaps Heikki Rajalo Vabadussõja aegse pildi taaslavastuse oma vanaisa sõbra Ernsti lapselapse president Alar Karisega

Teksti koostasid August Rajalo poeg Jüri Rajalo (70a), Lehmja küla põliselanik, Raja peremees ja Augusti pojapoeg Heikki Rajalo (39a), Päästeameti ohutusjärelevalve osakonna ekspert ning koduloo- ja ajaloohuviline (märts 2026).

ALLIKAD:

Avaldatud fotod perekond Rajalo erakollektsioonist.

Tallinna Linnaarhiiv: Kurna Vallavalitsus 1897-1940 TLA.97

Rahvusarhiiv: Tagavaraväelase August Rajalo Isikutoimik ERA.673.3.496, digikaadrid 50-61

tekst kodulooveebi toimetus 12.03.2026