Jaan Saalverk sündis 8. augustil (vkj 27. juulil) 1874. aastal Kurna vallas Mõisakülas soode, metsa ja heinamaadega ümbritsetud “Ihuvere” talus. Talurentnikust isa suri, kui Jaan oli kolme aastane. Jaan õppis Kurna vallakoolis ja aasta Aruküla õigeusu kirikukoolis. Töötas talusulasena ning 1901. a-st oli taluperemees Kurna vallas “Sepamäe” talus.

J. Saalverk oli Jüri kihelkonnas 19. sajandi lõpus ja 20. sajandi alguses rahvapärimuste suurkogujaid . Osales Jüri kihelkonna hariduslike ja majanduslike seltside asutamisel ning juhtimisel: Jüri Põllumeeste Kogu esimees, Kurna Põllumeeste Kogu liige, Karskusseltsi ja Haridusseltsi liige. Ta oli ka Jüri kirikukogu liige ja 10 aastat kirikunõukogu esimees. Tegeles piirkonnas laste ristimise ning ka surnud külaelanike ärasaatmisega.

1896-1905. aastatel kogus ning saatis rahvaluulet ja pärimuslugusid Jakob Hurdale, Matthias Johann Eisenile, Friedrich Kuhlbarsile. Kokku on tema kogutud tekste umbes 1640 lehekülge. Paljud Saalvergi kogutud Jüri kihelkonna tekstid on ära trükitud harrastusarheoloogi Jaan Jungi “Tallinnamaa” kogumikus (1910). Jungi mõjul väärtustab Saalverk kivikalmeid ning ohvrikohti.

Kogus ja saatis ainelist vanavara Põhjamaade muuseumile Stockholmis (Nordiska Museet) ja Tallinna Provintsiaalmuuseumile (Eesti Ajaloomuuseum). Osales mitmel arheoloogilisel kaevamisel. Aktiivne seltsi- ja omavalitsustegelane, ajalehtede kaastööline.

Kultuuri-ja kirjandusloolase Rudolf Põldmäe uurimuse põhjal on Jaan Saalverk „Rahvapärimuste selgitaja” järgi kogunud 217 rahvalaulu, 347 kõnekäändu ja vanasõna, 85 mõistatust, 985 rahvajuttu, 1595 üleskirjutust uskumuste ja kommete kohta – nii ühtekokku 3233 üleskirjutust. Sellega on ta olnud üheks suuremaks vanavara kogujaks omaaegse Harjumaa vabatahtlike kogujate hulgas. Talutööde kõrval osales Saalverk kirikunõukogu töös, kus tuli lahendada koguduse muresid. Oma ümbruskonnas ristis ta lapsi ja viis läbi matusetalitusi lahkunutele nii kodus kui ka surnuaias. Saalverk kuulus ka Põllumeeste Kogusse Aktiivselt võttis ta osa Eesti Vabariigi aegsetest põllumeeste koosolekutest ja kongressidest. Ta valiti Jüri Põllumeeste Kogusse, tema algatusel loodi Jüri Tuletõrjeühing.

Juulie Varblane on oma isast kirjutanud: „Külanaised lootsid, et küllap Sepamäe Jaan laulatusele minnes endale ka krae kaela ostab ja lipsu ette, nagu kõigil teistel, iseäranis peigmees-poistel. Aga seda andis neil eluaeg oodata, sest isal kõlbas sitsirätik kaelas igale poole minna, isegi kongressile ja õpetajate sinoidile, kus palju suurusi koos oli. Ja nõnda ta hiljem surigi ilma, et oleks kordagi poeülikonda selga saanud või kraet kaela ja lipsu ette ja ega meil, lastelgi kõlband seda talle peale surma teha.”

1932. aasta kevadel talumees murdus. Jaan Saalverk maeti 20. märtsil 1932. aastal Jüri kirikuaeda. Matusetalitusele toodi poolvardas Jüri Põllumeeste Kogu roheline lipp, seltside poolt metallpärg, kirikutegelastelt aga pärga polnud, kuna tema ebanormaalne surm (enesepoomine) olevat olnud ususeaduste vastu. Kustumatus tänutundes püstitas kohalik rahvas paar aastat hiljem Jaan Saalvergi 60.- ndaks sünniaastapäevaks hauale tema enda kogutud kodukandi dekoratiivsetest raudkividest mälestusmärgi.

ALLIKAD:

Rae valla tuntud inimesed läbi ajaloo. (Varje Malsroos; Rae Sõnumid 2006 Aprill; lk.30)

Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiiv

Artikkel: Ma palun saatke mulle üks erakiri…” “Intersubjektiivsus Jaan Saalvergi kirjades Jakob Hurdale”
autor: Katre Kikas, Eesti Kirjandusmuuseumi folkloristika osakonna teadur

Eesti Biograafiline Andmebaas

J. Jung; Muinasteadus eestlaste maalt: III “Tallinnamaa” kogumik (1910).

Vennaste ja vete vald. Nabala kohajutud (koostaja: Mari-Ann Remmel, Eesti Kirjandusmuuseumi Ravaluule Arhiiv 2017; lk.17)

Jaan Saalverk GENI’s

Hauakoht Jüri kalmistul

tekst: kodulooveebi toimetus 04.11.2024