Tulevane kunstnik sündis 4. augustil 1827. aastal Jüri kihelkonnas, Rae mõisa Vaskjala vesiveski möldri talus Mart Berendhoffi kolmanda lapsena. Isa, mölder Mart Berendhoff, oli Rae mõisa endise kangru ja “Saba” kõrtsmiku Berend Martoffi poeg. Kõnealuse suguvõsa ametlik perekonnanimi Berendhoff kujunes mölder Mardi isa Berend venepärasest patronüümikonist Берендов -> Berendoff. Noorelt orbunud lapsi hooldas nende võõrasema Lena ja ilmselt ka lell Abram (Abraham) Berendhoff. Viimane oli veel 1816. aastal Rae vaeste- ehk hospidalimõisas pärisorine toapoiss, ent alates 1824. aasta detsembrist töötas Tallinnas Toompea vaestekoolis elementaarõpetajana.

Hea kirjaoskusega möldri Mart Berendhoffi lastele andis esimesi hariduse algeid arvatavasti ainult vanematekodu Rae mõisa Vaskjala veskitalus. Hiljem käisid pojad veel Tallinna kreiskoolis.

Johann Rudolph õppis kreiskoolis 1837. —1839. aastal (lõpueksamid olid 27. juunil 1839). Pärast üldhariduslikke õpinguid pühendus J. R. Berendhoff maalikunstniku ja litograafi kutsele. Kelle kivitrükikojas tema erialane õppeaeg algas, ei ole teada. Oletuslikult toimus see 1841-1844 Tallinnas Friedrich Wilhelm Macdonald’i litograafiatöökojas.

11.05.1845 registreeriti maksuvabad talupojad Adam Magnus ja Johann Rudolph Berendhoff ühes nende tädi Amalia Berendhoffiga Jüri kihelkonna Rae mõisa hingekirjast Tallinna Toompea kodanike nimekirja. 13.05.1855 arvati J. R. Berendhoff Toompea käsitööliste koosseisu. Millal Berendhoffi tegevus Tallinnast Peterburi kandus ei ole teada. Hiljemalt 1851. aastal oli noorel litograafil Peterburis juba väike kivitrükikoda.

Peetakse tõenäoliseks, et ajaleht “Eesti Postimees” tiitelpiltide-päismikugraafika joonistajaks on olnud J. R. Berendhoff, kes on neis küllalt äratuntavalt esile toonud Vaskjala ja oma ema sünnialeviku Kose motiive. Tiitelpiltide motiivide seostamise Jüri kiriku ja kihelkonna maastikuga toob esmakordselt esile Hans Treumann oma artiklis “Johann Rudolph Berendhoff ja „Eesti Postimees“ (Keel ja Kirjandus 12/1961 lk.751). Kõnealune artikkel annab põhjaliku ülevaate Berendhoffi eluloost ja on korralikult allikviidetega varustatud.

J. R. Berendhoffi loomingust on suhteliselt vähe andmeid. Suuremat tähelepanu pälvib 1863. aastal valminud õlimaal: “Eesti mõrsja” 1863. a. Tuntud ka nimetusena “Pulmaehteis eesti neiu Jüri kihelkonnast”. Selle maali kinkis juba Peterburis elav kunstnik 1866. aastal Eesti Provintsiaalmuuseumile.

Teine sarnase kompositsiooniga, kuid teostuselt detailsema joonega maal on Viljandi Muuseumis. Lõuendil valmimisaasta 1863 ja signeering: Berendhoff. Maali päritolu ja saamislugu on täpsemalt välja selgitamata.

J. R. Berendhoff suri Peterburis 46. aastasena 7. septembril 1873 ning on sinna ka maetud.

PS! Rae valla ajalookonverentsil 2024. a seadis arheoloog Villu Kadakas “Eesti Postimees” päismikul kujutatud “vana” Jüri kiriku kujutise kahtluse alla, pakkudes selleks Kuusalu kiriku kujutist. Paraku puuduvad Kuusalu kiriku tornipoolsel pikihoonel graafikas kujutatud otsaaknad. Tegelik selgus “Postimehe” esialgse päismiku osas on endiselt lahtine, kuna sarnaseid barokse torniga maakirikuid on Eestis mitmeid.

tekst: kodulooveebi toimetus 28.11.2024.

ALLIKAD:
*H. Treumann: “Johann Rudolph Berendhoff ja „Eesti Postimees“ (Keel ja Kirjandus 12/1961)
*H. Treumann: “Lisandusi Eesti rahva ennemuistsete juttude” publitseerimisloole”. (Keel ja Kirjandus ; 2 1960-02)
*Väike Köleri sõnastik (Koostanud Anu Allas ja Tiina Abel; Eesti Kunstimuuseum 2001, lk. 108-110)
*Aleksander Tassa: “Puulõikekunstist: materjale ja allikaid Eesti puulõikest XIX sajandil” (Ilukirjandus ja Kunst 1948; lk.54)
*Varje Malsroos/Anni Mehide:“Kastepiisad kivilohkudes: Oskar Raudmets”. (MIXI kirjastus 2014)
*Varje Malsroos: “Rae valla tuntud inimesed läbi ajaloo – maalikunstnik J. R. Berendhoff” (Rae Sõnumid nr.3, märts 2006)
*Eesti Ajakirjanduse Biograafiline Leksikon (PDF failina)
*  GENI

Berendhoff’i teosed:
*Eesti mõrsja (Pulmaehteis eesti neiu Jüri kihelkonnast)(Eesti pruut), AM _ 9512 G 4208, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/3141998
*Rahvarõivas naine (Eesti pruut rahvarõivas), VM VM 8230 K 66, Viljandi Muuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/927741
*Aleksander I mälestussammas. 1865, AM _ 13680:5/b G 5068, Eesti Ajaloomuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalview/3694229
* Moskva A.A. Bahrušini nim. Teatrimuuseumis; litograafina: baleriin Amalia Ferraris ; näitleja Aleksander Martõnov