Sündis 4. augustil 1827. aastal Jüri kihelkonnas, Rae mõisa Vaskjala vesiveski möldritalus Mart Berendhoffi kolmanda lapsena. Isa mölder Mart Berendhoff oli Rae mõisa endise kangru ja “Saba” kõrtsmiku Berend Martoffi poeg. Kõnealuse suguvõsa ametlik perekonnanimi Berendhoff kujunes mölder Mardi isa venepärastatud patronüümikonist Berendoff ehk Berendow. Noorelt orbunud lapsi hooldas nende võõrasema Lena ja ilmselt ka lell Abram (Abraham) Berendhoff. Viimane oli veel 1816. aastal Rae vaeste- ehk hospidalimõisas pärisorine toapoiss, ent alates 1824. aasta detsembrist töötas Tallinnas Toompea vaestekoolis elementaarõpetajana.

Hea kirjaoskusega möldri Mart Berendhoffi lastele andis esimesi hariduse algeid arvatavasti ainult vanematekodu Rae mõisa Vaskjala veskitalus. Hiljem käisid pojad veel Tallinna kreiskoolis.

Johann Rudolph õppis kreiskoolis 1837. —1839. aastal (lõpueksamid olid 27. juunil 1839). Pärast üldhariduslikke õpinguid pühendus J. R. Berendhoff maalikunstniku ja litograafi kutsele. Kelle kivitrükikojas tema erialane õppeaeg algas, ei ole teada. Oletuslikult toimus see 1841-1844 Tallinnas Friedrich Wilhelm Macdonald’i litograafiatöökojas.

11.05.1845 registreeriti maksuvabad talupojad Adam Magnus ja Johann Rudolph Berendhoff ühes nende tädi Amalia Berendhoffiga Jüri kihelkonna Rae mõisa hingekirjast Tallinna Toompea kodanike nimekirja. 13.05.1855 arvati J. R. Berendhoff Toompea käsitööliste koosseisu. Millal Berendhoffi tegevus Tallinnast Peterburi kandus ei ole teada. Hiljemalt 1851. aastal oli noorel litograafil Peterburis juba väike kivitrükikoda. Kuulus eesti haritlaste nn. Peterburi Patriootide ringkonda.

Peetakse tõenäoliseks, et ajaleht “Eesti Postimees” tiitelpiltide-päismikugraafika joonistajaks on olnud J. R. Berendhoff, kes on neis küllalt äratuntavalt esile toonud Vaskjala ja oma ema sünnialeviku Kose motiive. Tiitelpiltide motiivide seostamise Jüri kiriku ja kihelkonna maastikuga toob esmakordselt esile H. Treumann oma artiklis “Johann Rudolph Berendhoff ja „Eesti Postimees“ (Keel ja Kirjandus 12/1961 lk.751). Kõnealune artikkel annab põhjaliku ülevaate Berendhoffi eluloost ja on korralikult allikviidetega varustatud.

J. R. Berendhoffi loomingust on suhteliselt vähe andmeid. Suuremat tähelepanu pälvib Tallinnas 1863. aastal valminud õlimaal: “Eesti mõrsja” 1863. a. Tuntud ka nimetusena “Pulmaehteis eesti neiu Jüri kihelkonnast”.  J. R. Berendhoff suri Peterburis 7. septembril 1873 ning on maetud Peterburis.

PS! Rae valla ajalookonverentsil 2024. a seadis arheoloog Villu Kadakas “Eesti Postimees” päismikul kujutatud Jüri kiriku kujutise kahtluse alla, pakkudes selleks alternatiivselt Kuusalu kiriku kujutist.

tekst: kodulooveebi toimetus 28.11.2024.

ALLIKAD:

H. Treumann: “Johann Rudolph Berendhoff ja „Eesti Postimees“” (Keel ja Kirjandus 12/1961)

Oskar Raudmets: “Kastepiisad kivilohkudes”. Tallinn, 2014

Varje Malsroos: “Rae valla tuntud inimesed läbi ajaloo – maalikunstnik J. R. Berendhoff” (Rae Sõnumid nr.3, märts 2006)

Eesti Ajakirjanduse Biograafiline Leksikon (PDF failina)

Berendhoff’i teosed MUIS’is