Johannes Ratassepp oli hinnatud koolijuht ja ühiskonnategelane nii Rae vallas kui Tallinnas. 1908. aastal valis Rae vallavalitsus ta Rae vallakooli juhatajaks ja sellel kohal töötas ta kuni 1932. aastani, mil ehitati uus Rae koolimaja.

Ratasseppade suguvõsa juured asuvad Viljandimaal Pilistvere kihelkonnas. Johannese vanemate Jaak ja Ann Ratassepa perekonnas kasvas 9 last, Johannes sündis 13. augustil 1889.

Johannes Ratassepp alustas kooliteed Taadikvere vallakoolis ja aastatel 1901-1904 õppis Pilistvere kihelkonnakoolis. Haridusteed jätkas ta Eesti Aleksandri Linnakoolis Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas, kus õppis kuni kooli sulgemiseni 1905. aasta rahutuste tõttu. Selle kooliga on seotud 1870ndate alguse rahvuslik ärkamisaegne idee asutada Põltsamaal kõrgem eestikeelne kool ja mille heaks eesotsas Eestimaa Aleksandrikooli Komitee ja kohapealsete abikomiteedega (ka Jüri kihelkonnas) algatati raha kogumine Eesti Aleksandrikooli ehitamiseks. Siiski antud aktsioon luhtus ja 1888. aastal avati kool venekeelsena.

1907–1908 õppis Johannes Ratassepp Paide linnakooli juures õhtu-ühiskeskkooli „Kolledž“ pedagoogilisel kursusel ja omandas algkooli õpetaja kutsetunnistuse. Oma haridusteed jätkas ta hiljem pedagoogitöö kõrvalt. 1926. aastal lõpetas ta Tallinna Kolledži ja alustas õigusteaduse õpinguid kaugõppes Tartu Ülikoolis. Raskete majanduslike olude tõttu jäid pärast kolmanda kursuse lõpetamist ülikooliõpingud pooleli.

1908. aasta sügisel alustas ta 19-aastasena tööd Rae vallakoolis. Endised Rae kooli õpilased meenutavad teda kui erakordselt andekat õpetajat, kes oma kasvatamismeetodites oli paindlik, kuid õppeainete omandamise protsessis väga nõudlik. Tema õppeainete käsitlus matemaatika ja ajalootundides kujunes hoopiski huvitavamaks kui teistes ainetundides.

Austuse ja lugupidamise märgiks on Rae kooli endised õpilased asetanud Rae uue kooli ette mälestuskivi Johannes Ratassepale.

Õppetöö kõrval sulandus ta kohaliku külaelu tegemistesse nii Rae vallavolikogu liikmena haridusküsimuste lahendamisel kui ka erinevates seltsitegevustes osaledes. Johannes Ratassepp oli Jüri Muusikaseltsi kirjatoimetaja, Jüri Karskusseltsi „Truudus“ esimees; oli nii Harjumaa Õpetajate Liidu kui ka Jüri Õpetajate Ühingu asutajaid ja esimees. Kirjamehena võttis ta osa Eesti Kirjanduse Seltsi tegevusest ning tegi koostööd Tallinna ajalehtedele.

Johannes Ratassepa ja Hella Ratassepa (oli Rae kooli õpetaja) perekonnas kasvasid tütred Maime ja Eda-Urve ning pojad Valdo-Johannes ja Arvo. Arvo Ratassepp (1926-1986) oli eesti koorijuht, helilooja ja pedagoog.

Pärast Vaskjala külast lahkumist 1935. aastal alustas Johannes Ratassepp pedagoogitööd Tallinna Linna 18. algkoolis koolijuhina. Tema elutee katkes 27. aprillil 1947 ja ta on maetud Jüri kirikuaeda.

Koostanud algmaterjalide alusel ja juurde pandud lisanditega Varje Malsroos. Märts, 2023.

Kasutatud kirjandus: “Johannes Ratassepp – Rae valla pedagoog ja kultuuriinimene”. ( Põldmäe, Julius; Rae Sõnumid, nr 12/2005 lk.17)