Me esiisa üle mere

on tulnud siia Rootsimaalt

see Põhjasõjast olnud varem –

nii vana kroonik pajatab.

Tast Jälgimäele saanud aednik

ka poeg on jatkand isa tööd

ja pojapoeg kui talurentnik

tööd rühmand seal päevad ööd.

Kuid selle poeg, kel nimeks Kaarel

seal ütles hüvasti Jälgimäel

ta rändas välja idakaarde-

ja kodu leidis Limumäel.

Nii kirjutab oma esiisadest Alfred Põldmäe.

Kaarel sai rendikoha Rae mõisale kuulunud Limu külla. Tema poja Hindriku ja Kai Põldmäe perre sündis 9. mail 1846 poeg Jürri Põldmäe. Nutika poisina õppis ta lugema ja kirjutama. Aitas vanemaid renditalukohas talutöödega. 13. detsembril 1870 laulatati Jüri kirikus Lagedilt pärit Leno Ollmann’iga (sündinud 18. okt. 1847). Peres kasvas viis last: Anna Koppa, Jürri, Leno, Jaan ja Hans.

1887. aastaks oli Jürri Põldmäe ostnud endale Rae mõisast võla peale 2770 rubla eest “Järve” talukoha Limu külla. Rae valla protokollidest selgub tema vallatalitaja ameti pidamise kohta järgmist:

6. detsembril 1884. aastal tuleb kokku Rae valla täiskogu valla ametimeeste valimiseks. Valla talitajaks valitakse Limu küla Järve talu peremees Jürri Põldmäe. Kui kõik volikogu liikmed teevad allkirja asemel kolm risti, siis Jürri Põldmäe kirjutab alla korraliku käekirjaga. 1887. aasta 16. detsembril toimunud valla täiskogu koosolekul Jürri Põldmäed talitajaks ei valita. Kuid 21. novembril 1890. aastal toimunud Rae ja Jüri kirikuvalla ühisel täiskogul valitakse Rae valla talitajaks taas 44 aastane Jürri Põldmäe Limust. Iseloomustuseks on protokolli kirjutatud: ta on Lutheri usku, eesti keelt mõistab, oli 1885-1887 valla talitaja, trahvitud ei ole, kusagil seltsis ei ole, ei ole miskit erilist märkida. Vallatalitaja täitis ka vallapolitsei ülesandeid. Rae valla talitaja Jürri Põldmäe alustab protokolliraamatu pidamist 21. novembril 1886. aastal uurides vargust Rae mõisas.

12. veebruaril 1891 koguneb volikogu Rae vallamajja uue talitaja Jürri Põldmäe eesistumisel. Pärast ühise RAE valla moodustamist väikeste mõisavaldade ühendamise järel koosneb vallavolikogu 24-st volimehest. Vallatalitajaks saab valitud Jürri Põldmäe Limust, kellel on 6 abimeest. Talurahva asjade komissari kirja kohaselt määratakse talitaja palgaks 150 rubla aastas. Valla protokollid ja muud dokumendid vormistatakse vene keeles. Talitaja kirjutab ka allkirja vene keeles.

22. novembril 1893 on koos valla täiskogu, et valida uued ametimehed. Vallavanemaks kandideerib 4 meest – endine vanem Jürri Põldmäe, kes hääletuse tulemusena sai 133 häält, Hans Sepper 45 häält, Jüri Preismann 25 häält ja Hans Leukmann 20 häält. Seega saab taas vallavanemaks Jürri Põldmäe.

Volikogu 4. jaanuari 1895 kogunemisel otsustavad volimehed maksta vallavanemale Jürri Põldmäele aastas 10 rubla palka juurde, seega 160 rubla aastas.

1895. aasta sügisel Jürri Põldmäe haigestub ning 16. detsembril 1896 sureb Jürri Põldmäe 52 aasta vanuselt. Maetud on ta Jüri kalmistule Põldmäede hauaplatsile.

autor: Reet Raudkepp

Daatumid siin eluloos vana kalendri järgi.

Kasutatud kirjandus:

Sünnimeetrika EAA.1213.2.8

Personaalraamat 1895-1913 a_EAA.1213.1.324

Põldmäe, J. Rae vald läbi aegade. 2006 lk. 57-71

Põldmäe, J. Rae valla ajalugu aastail 1891-1918 läbi vallavalitsuse protokollide. Käsikiri ETERA.

Muud allikad: 

EAA.2640.1.26; 1874-1879 (kaklus “Seli” kõrtsis 1877.a. lisatud foto Vallakohtu toimikust)

Jüri koguduse Personaalraamat 1875-1895 EAA.1213.1.324; 1875-1895 kaader 52

Jüri koguduse Personaalraamat EAA.1213.1.338; 1895-1931 kaader.56

Jürri Põldmäe GENIS