Esmakordne kirjalik mainimine Taani hindamisraamatus 1241. aastal: Limbus küla Ocrialae muinaskihelkonnas ja Vaskjala (Jüri) kirikukihelkonnas. Suuruseks 4 adramaad (talukohta) ja kuulus Taani kuningale. Nimekujudena on esineneud veel 1499 Lumbe, 1725, 1871 Limmo. Lühikest aega 16. saj. on olnud ka mõisakoht.
1415. aasta läks küla Tallinna Jaani Seegi omandusse. Küla koosnes siis kuuest talust, mille käsutuses oli 6 adramaad maad ja väikesest 2 adramaa suurusest mõisast, mida talupoegade tööjõuga hariti. Ostu kinnitav pärgamentürik on Limu küla teistkordne kirjalik mainimine. Tallinna Linnaarhiivis säilitatav dokument TLA.230.1-I.535 sisaldab teksti:
Tallinna komtuur Johann von Boderik teise nimega Wekebrot kinnitab koos oma kohtu kaasistujatega kõrgmeistri juures Diderich Vietinghoff´i (Viting) ja Claus Soye´ga, et Hannes Sprecht Johanni poeg oma venna Peter Sprecht´i ja kõigi õiguspäraste pärijate nõusolekul ja volitusel loovutab kõik oma õigused, mis tal seni Limu küla üle olid, Tallinna raele, kui Püha Johannese seegi eestseisjale.
1415. aasta 24. juunil (päeval, kui Ristija Johannes sündinud oli), Tallinnas.
Ürik on pitseeritud nelja kapslis asuva vahapitseriga: Vasakpoolseim Tallinna Komtuuri pitser Kristuse ülestõusmise kujutisega. Teised kolm nimetatud ordukäsknikku pitseerisid üriku oma isikliku pitseriga: vasakult 2. Peter Sprecht, 3 Diderich Viting ja 4. Claus Soye (kotka kujutis ja tekst: CLAWES SOYE).
1421. aastal osteti Jaani seegile Limu kõrval asuv Pajupea küla ja hiljem veel läheduses olevaid talusid. 1505. aastal märgitakse Lumme ja 1573. aastal Umbden´i mõisakohta, mis hiljem kaob.
1795. aastal oli Limu külas 7 talu- ja 4 vabadikukohta, kokku 96 elanikuga.
Etnoloog Lauri Kettunen oletab, et nimi pärineb sõnast limu ~ lima ning varasem nimelõpp –bus on nime latiniseering. Küla kõrval on Limu järv, mis võib nime motiivi selgitada. Siiski näib, et –b– kuulub ka teistesse varasematesse nimekujudesse (vrd veel 1555 Lumbden, 1697 Limbo) ja nime varasemaks kujuks võiks pidada *Limb– või *Lümb-. Soome keeles on lymy ’redu, pelgupaik’, mis võiks samuti üks seletus olla. Rahvasuus on küla nimetatud ka Kitsekülaks: Limu küla oli vanaste nii vaene küla, et ei jõutud lehmi pidada, mutkui kitsed olid. Siis Rautsepa peremees (praegu Raudoja) oli Tuombealt omale ühe kitse tuond. Ja juos seal linnas parem oli, et Rautsepa kits võttis teised kitsed kokku ja läksid Tuombeale kõik. Siis tuli sest nisuke nalja jutt, et Limu kitsed läksid Tuombälle kaebama, et ei old nii ea olla, kui linnas oli. Sest on jäändki Kitse küla ja sie jutt, et Limu kitsed käisid Tuombäl kaebamas. (1938.a)
2003. aastal oli külas 18 elanikku; 2011. aastal – 54; 2023. aastal – 207 elanikku.
ALLIKAD:
Pärgamentürik 1415. aastast TLA.230.1-I.535
Tallinna Linnamuuseum: Jaani Seegi ajalugu
Tallinna Linnamuuseumi postitus: https://www.facebook.com/pages/Tallinna-Linnaarhiiv/551068118254360 (24. juuni 2015)
Eesti Kohanimede Register (EKI)
