Jüri
sai nime Püha Jüri ehk Georgi koguduse järgi. Jüri alevik moodustati 1977. aastal kahest asulast: idapoolsest Jüri külast, varem ka Jüri asundus, mis koosnes 1920. aastatel Jüri kirikumõisale kuulunud taludest ning läänepoolsest Sommerlingi asundist. Viimase nimi pärines Sommerlingi nimeliselt sovhoosilt, mis oli nime saanud kommunisti Arnold Sommerlingi järgi.
Praegune Jüri kirikuhoone valmis 1885. Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis. Jüri kirikuaias on kaks mälestusmärki: üks tähistab eestikeelse Piibli ilmumist 1739. a Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle poolt juhitud tõlketööna, teine meenutab Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna elanikke.
Sealsamas kiriku lähedal on teinegi tähelepanuväärne paik. Otse üle Aruküla tee on Pargi tänav ning sealselt haljasalalt leiti muistne rauasulatuskoht, mis võeti riikliku kaitse alla. 1978 pandi sinna mälestuskivi tekstiga: “Siin Jüri külas sulatati soomaagist rauda meie ajaarvamise alguses”.
Jüri alevikus asub looduskaitse all olev riikliku tähtsusega loodusmälestis Lehmja tammik, vana hiiekoht ja pühapaik. See on tähelepanuväärseim, suurima ja haruldasim põlispuude kooslus kogu Põhja – Eestis.
Kui kõikjal üle Eesti räägitakse sündivuse vähenemisest ja koguni vajadusest koole kinni panna, siis Rae vallas on lugu teisiti: vilgas ehitustegevus meelitab juurde nii palju noori peresid, et lasteaia ja koolikohtade probleem on tõsine. Vallavalitsuse esimene prioriteet on tagada kõigile lasteaia – ja koolikoht. Jüri Gümnaasiumi 288-kohaline laiendus avati 2014. aastal, 2015. aastal avati uus 240 -kohaline Võsukese lasteaed. Rae Gümnaasiumi (riigigümnaasium) uus hoone valmis 2024 aastal.
Jüris asub Rae Vallavalitsus, raamatukogu, spordikeskus, töötavad Rae huvialakool ja kultuurikeskus.
2023 aasta lõpu seisuga elas Jüri alevikus 3586 inimest.