Lagedi
Piirkond oli tihedasti asustatud juba muinasajal. Esmakordselt mainiti Taani kuninga valdusesse kuuluvat Lagedi küla Taani hindamisraamatus kui Lakethæ küla 1241. a (LCD: p.48v). 
Vanemad kirjalikes allikates esinevad nimekujud on ka Lakede 1422, Lackedt 1586. Lagedi mõisa (sks. Laakt) mainitakse 1397. Küla jagunes juba XVI saj Ülejõeks, Keskkülaks ja Kadakaks, kuigi Lagedi nime kasutati sageli ka keskse osa, Keskküla tähistamiseks või nende kolme ühisnimena.
Mõisa ümber kujunes 1920. aastatel asundus, mis 1977. a asulareformiga jagati mitmeks osaks. Lagedi raudteejaama ümber kujunenud asulast ning Keskkülast moodustati Lagedi alevik. Ülejäänud asundus põhja pool nimetati Kopli külaks ning Lagedi mõis ise jäi piiride nihkumisega hoopis Jõelähtme valla Loo aleviku alale. Lagedi nimi pärineb sõnast lage : lageda; nime lõpu i-d võib ehk tõlgendada mitmusliku tüvena. Alevikuga liideti 1977 raudteejaamast lõunas olev Kopliküla (ei tule segi ajada praeguse Kopli külaga), mis näib olevat eeskätt XX saj kujunenud asula, ning ida pool asuv Keskküla, endise Lagedi küla ajalooline keskus. Kuhugi Lagedi mõisa lähedale jääb ka 1241 mainitud *Uusküla (Vsikylæ), mis esines veel XVI saj (1566 Uskülle).
Lagedi mõisa lugu kajastab artikkel SIIT
Pärast teist maailmasõda, nõukogude okupatsiooni kinnistumisel, asutati Lagedi kandis 1948. aastal mitmeid väiksemaid kolhoose. Kolhooside ühendamise käigus moodustus üks suurem “Arnold Sommerlingi nimeline kolhoos”, mis aja möödudes muutus Sommerlingi sovhoosiks. Elu uueks muutmisel oli hoog sees. Millisena oleks võinud Lagedi välja näha “nõukogudeliku külakogukonna” keskusena võib näha kinokroonikapalast “Kolhoosiehituse päev Harju raj A. Sommerlingi nim kolhoosis” (Nõukogude Eesti 27/1954). Õnneks jäid gigantsed plaanid ainult kavatsusteks või realiseerusid veidi rahulikumal moel. Filmikaadrites näha Lagedi 1939. a valminud kooli arhitekt August Volberg, endine abivallavanem Rein Randmer ning “Kungla” kolhoosi esimene esimees Nikolai Kruuk.
Kool avati Lagedil 1785 ning see oli esimene talurahvakool Jüri kihelkonnas. 2012 õppeaasta alguseks avati hoone juurdeehitus, mis laiendab kooli 180 õppekohani. Sama aasta alguses läks Lagedi Põhikooli küll vaid üle 100 õpilase, kuid kaasaegne kooli juurdeehitus ning renoveeritud vana maja suurendavad tulevikus kindlasti koolipere. 2013. aasta alguses avas uksed ka uus Lagedi lasteaed. 2014. aasta lõpus alustas tööd valla esimene munitsipaallastehoid.
Pirita jõe ääres asuvas Külma pargis avati 23. juunil 1994 ülemaailmsel soomepoiste kokkutulekul Eesti Vabadusvõitluse Muuseum. Muuseumi asutajaks on ettevõtlik mees Johannes Tõrs. Täna võib külastaja Konstantin Pätsi nooremale vennale Voldemar Pätsile esimese iseseisvuse ajal kuulunud kinnistul jälgida eestlaste võitlusteed erinevates armeedes Vabadussõjast kuni metsavendluseni välja. Maja ümbritseb dendropark 106 erineva puu- ja põõsaliigiga.
Üle Pirita jõe kulgev jalakäijate Lagedi rippsild avati 07. mail 1984. Uus jalakäijate sild, mis ühendab Lagedi raudteejaama äärse ala vastaskaldaga avati 20. märtsil 2026.
2025 aasta novembrikuu seisuga elas Lagedi alevikus 1104 inimest.
ALLIKAD: Rae valla koduleht
VAATA FILME:
“Nõukogude Eesti 27/1954” Lagedi kolhoosikeskus algus TC 00:03:04 (EFA.203.f.871)
Lagedi rippsilla avamine 07.05.1984 (4 min. Aktuaalne Kaamera, eetris 13.05.1984)
LISALUGEMIST: Lagedi Alevikuselts
Kaart: Lagedi mõisa maad 1888-1889.a – alusplaan 1923. aastal toimunud mõisasüdame tükeldamiseks Rahvusarhiiv: EAA.3724.4.147
Lagedi piirkonna kaardid Rahvusarhiivi kaardikogus
tekst: kodulooveebi toimetus 13.04.2025 / 22.04.2026
