Jüri
sai nime Püha Jüri ehk Georgi koguduse järgi. Eesti kohanimeraamatu andmetel moodustati Jüri alevik 1977. aastal kahest asulast: idapoolsest Jüri külast (varem ka Jüri asundus, moodustus 1920. aastatel Jüri kirikumõisale kuulunud taludest) ning läänepoolsest Sommerlingi asundist. Viimase nimi pärines
Sommerlingi-nimeliselt sovhoosilt, mis omakorda oli nimetatud kommunisti Arnold
Sommerlingi järgi.
Praegune Jüri kirikuhoone valmis 1885. Varem asus samas paigas aastail 1220–1227 ehitatud Vaskjala kirik, esimesi kirikuid Põhja-Eestis. Jüri kirikaias on kaks mälestusmärki: üks tähistab eestikeelse Piibli ilmumist 1739. a Jüri kirikuõpetaja Anton Thor Helle tõlkes, teine meenutab Esimeses maailmasõjas ja Vabadussõjas langenud Jüri kihelkonna elanikke. Sealsamas kiriku lähedal on teinegi tähelepanuväärne paik. Otse üle Aruküla tee on Pargi tänav ning sealselt haljasalalt leiti muistne rauasulatuskoht, mis võeti riikliku kaitse alla. 1978 pandi sinna mälestuskivi tekstiga: “Siin Jüri külas sulatati soomaagist rauda meie ajaarvamise alguses”.
Jüri alevikus asub looduskaitse all olev riikliku tähtsusega loodusmälestis Lehmja tammik, vana hiiekoht ja pühapaik. See on tähelepanuväärseim, suurima ja haruldasim põlispuude kooslus kogu Põhja – Eestis.
Kui kõikjal üle Eesti räägitakse sündivuse vähenemisest ja koguni vajadusest koole kinni panna, siis Rae vallas on lugu teisiti: vilgas ehitustegevus meelitab juurde nii palju noori peresid, et lasteaia ja koolikohtade probleem on tõsine. Vallavalitsuse esimene prioriteet on tagada kõigile lasteaia – ja koolikoht.
Jüris asub ka Rae Vallavalitsus, raamatukogu, spordikeskus, töötavad Rae huvialakool ja kultuurikeskus. Jüri Gümnaasiumi 288-kohaline laiendus avati 2014. aastal, 2015. aastal avati uus 240 -kohaline Võsukese lasteaed. Rae Gümnaasiumi (riigigümnaasium) uus hoone valmis 2024 aastal.
Jüris asub Rae Vallavalitsus, raamatukogu, spordikeskus, töötavad Rae huvialakool ja kultuurikeskus