Koduloo uurimisega seonduvad bibliograafiakirjed , kõnekeeles ka lihtsalt “bibliokirjed” on leitavad erinevates raamatukogude andmebaasides ning neid on läbi aegade koostanud ka koduloouurijad ise. Valdavalt on bibliokirjeid loonud siiski raamatukoguhoidjad, sest see on olnud nende igapäevatöö osa minevikus – raamatukogu teavikute kataloogide loomine.
Koduloolise ainese otsinguks soovitatakse kasutada eelkõige “märksõnaotsingut” ja “pealkirjaotsingut” või neid kombineerituna. Kui on kindlalt teda teose autor ja tema tegevusväli ajaloolasena / koduloolasena, siis ka seda. Kaasaegsed võimekamad andmebaasid suudavad teostada ka nn “sisuotsingut” teaviku digikujule viidud teksti analüüsides.
NB! Google, tehisaru (AI) ning muud otsingurakendused suudavad otsida seda, mis on “kusagil veebis juba olemas” ning nendele süsteemidele otsinguks avatud…
MÕNED OTSINGUNÄITED:
Lihtotsing MÄRKSÕNA “jüri kihelkond“ andmebaasis ESTER – tulemuseks kõigest 11 vastet
Lihtotsing PEALKIRI “jüri kihel?“ andmebaasis ESTER – tulemuseks kõigest 6 vastet. Trikid: Märgend ? osisõna lõpus avardab otsingut, otsides kattuvaus ka sõnaosaga. Märgend * otsisõna lõpus piirab otsingu täpselt otsitavaga.
Kodulooline bibliograafiline loend andmebaasis URRAM on aegunud ja uusi kirjeid eriti ei lisata. „Urram“ on osades eesti raamatukogudes kasutusel olev teavikute kataloogisüsteem. Otsingud koduloolises andmebaasis tehakse märksõnade leiduvuse alusel. Kasuta näiteks otsingusõna „rae vald“ ning avaneb teavikute nimekiri.