• Aaviku küla kuulus Lehmja (sks. Rosenhagen) mõisa alla. Küla on nime saanud maantee ääres asunud Aaviku kõrtsi järgi: 1798 Awiko, 1844 Awik. Endine kõrts on tänapäeval elamuna kasutusel ning asub siin

1864. a Lehmja mõisa kindlustuspoliisil on kirjeldatud Aaviku kõrts: Pikkus 131 jalga, laius 31 jalga, kõrgus 9,5? (mõõtühik on selgusetu). Seega hoone ristlõikega 39.92 X 9,4 m; kamber puidust, tall “kiviklibust” (fleissen). Hoonel on üks tellistest (ziegelen) korsten ja üks kerisahi (Kerrisofen). Hinnatud 750 rubla väärtuses ning kindlustatud 500 Rbl.- peale, makstes poolaasta eest 1,75 Rbl.- kindlustusmaksu.

Omaette külana tekkis Aaviku alles pärast Teist maailmasõda. Kuni 1977 aastani oli nimeks Vana-Aaviku küla samanimelise talu järgi. “Vana-Aaviku” talust moodustati 1948. aastal põllumajanduslik abimajand mida hiljem haldas Eesti Tarbijate Kooperatiivide Vabariikliku Liidu koondis (ETKVL). Põllumajanduskäitis lõpetas tegevuse 1993? kandes nime ETKVL Agro abimajand.

Hiiekoht “Taaritammemägi”

Hiiekoha ainukene nähtav tunnistaja on üksik kõverik tamm kõrgemal kingul. Hiiekoht paikneb Tallinn-Tartu suunas maantee 15 kilomeetril vahetult lääne pool , suure tee ja edelast tuleva kruusatee ristumiskohast loodes SIIN. Kõiki teadaolevaid andmeid arvestades on Taaritammemägi omakultuuri seisukohalt erilise tähendusega koht. Eesti Rahvaluule arhiivis on kirja pandud teated 20. sajandi algusest, mis määratlevad selle paiga hiiekohaks. Informatsioon pärineb omaaegselt tuntud rahvaluulekogujalt  Jaan Saalvergilt, kelle vahendusel on see jõudnud ja Jaan Jungi teosesse “Muinasajateadus eestlaste maalt. III” (Tartu, 1910, lk 54). Mälestise kohta on eksperthinnangu koostanud 2008. aastal Ahto Kaasik, Mari-Ann Remmel ja Heiki Valk.

KGB signaalipüüde- ja peilingukeskus

Vana-Aaviku küla piirides, Tallinn -> Tartu suunalise maantee lähistel lagedal väljal asus nõukogude ajal KGB signaalipüüde- ja peilingukeskus (s/o 1053, varem ka 71139-R, veel varem 1235-R).. Vabadusvõitleja Jüri Liim filmis objekti 1992-1993. aastal, ning video tutvustuses on ta maininud: “Tegu oli raadioluure asumiga. Nende enda jutu järele suudeti pealt kuulata orbiidil (kosmoses) toimuvat ning suhelda (vajadusel) ka Rootsi taksojuhtidega.

VAATA VIDEOT  “NL raadioluure objekt väljast”  ja  “NL raadioluure objekt seest”  (filmitud poolsalaja, vaated õuealast algavad 11:40). Kaasajal on maastikul säilinud ainult objekti peahoone varemed

Suurpõleng Aaviku külas 18.07.2007

2007. a suvi läheb Aaviku küla ajalikku seal toimunud suure tulekahju tõttu. Kokku hävis tules 7 hoonet, teiste hulgas 1933.a ehitatud “Vana-Aaviku” elumaja. Tule hävitustöö sai alguse sama talu tühjana seisnud laudast ning väga tugeva tuule tõttu levis ümberkaudsetele hoonetele. Toimunust saad lugeda Rae Sõnumitest ja Õhtulehest ning külavanem Tarmo blogipostitusest. Kohalik fotograaf Jaan Keinaste pildistas toimunut järgmisel päeval 19.07.2008.

Rae valla Mäesuusakeskus.

Tallinnast Tartu poole kulgejate pilku haarab Aaviku küla kohale jõudes paremal kummuv tehislik mäeküngas. Tegemist on Rae valla poolt 2016 aastal alustatud ettevõtmisega rajada suusamägi.

2016. a seletuskirjast: Kui kõik läheb plaanipäraselt, siis saadavast pinnasest võiks I etapp olla kasutusvalmis 5–7 aasta jooksul ja kogu mägi 15–20 aasta pärast. Eesmärk on ehitada mägi nii, et selle erinevaid osasid oleks võimalik enne lõplikku valmimist iseseisvalt kasutusele võtta. Ehitamine on jaotatud kolme etappi. Suusamäele on projekteeritud põhinõlv, algajate nõlv, lumepark, viis lisarada ning statsionaarsed mäetõstukid ida- ja läänepoolsele nõlvale. Suusarajad algavad kõik mäe tipust, välja arvatud algajate nõlv, mis on projekteeritud poole nõlva ulatuses ning sinna saab paigaldada eraldiseisvalt teisaldatava mäetõstuki. Radade asukohtade planeerimisel on arvestatud, et suusatajal oleks võimalik peale laskumist jõuda hõlpsasti tagasi mäetõstukini. Mäe kirdeossa on lisaradade asemele võimalik rajada ka snowtube’i park. Mäe suhteline kõrgus saab olema 49 meetrit ja nõlvad on projekteeritud nõlvusega 19,5…60%.

Artikli kirjutamise ajal on mäekuhjatise kõrgus 70 m merepinnast ning välja kuulutatud Rae valla hange suusakeskuse arendaja leidmiseks.

2023. aasta seisuga elas Aaviku külas 272 inimest.

Aaviku küla elanike arv 1959 – 2023:

NING HTML KOODIGA:

ALLIKAD:

Rahvusarhiiv: Kindlustuspoliis nr. 791. Lehmja mõis 1864.a EAA.3761.1.51

külavanem Tarmo Blogipostitus

Maarius Suviste: “Küla põlemine oli valus” (Õhtuleht 18.07.2008)

Taaritammemägi Kultuurimälestiste registris

tekst: kodulooveebi toimetus 03.06.2025