Aruvalla küla   Pindala 1 665 ha. Elanikke 166.

Küla on mainitud 1417. aastal kui Haragul, 1467. a nimeks Horwele. Kirjapilt varem ka Arovalla ja Aravalla. Kuigi nimi näib koosnevat sõnadest aru + vald, võib varaseim kirjapanek, kui see on samastatav, viidata ka teistsugusele päritolule. Oletatavast isikunimest *Ara + küla (nime hääldatakse ka praegu Aravalla, vrd ka 1630 Arawall, mujal Eestis on Aravere, Araste jms). 1920. aastatest mõisasüdame ja piirkonna nimeks Aruvalla asundus. 07.02.1939. a. nimetatakse Aruvalla asundus Aruvalla külaks.

Aruvalla lähistel asunud soosaarelt – “Soovardi mäelt” on leitud kaks kivikirvekatkendit. Soovardi mägi on tänaseks hävitatud – kruusakarjäärina kasutatud.
Muistse põlluharimise jäljed tulid ilmsiks “Kolu mäel” (tänase Laasi talu läheduses).

Aruvalla muistne asula ja rauasulatuskoht “Vahemetsa” talu õuel on piirkonna üks esinduslikemaid ning see võib olla seotud aaretega, mis on leitud Vaida asula äärealalt ning Salu külast.

“Vahemetsa” talu aiamaa pinnases on ulatuslik tume nõgine kultuurkiht, mis on jäänud muistsest asulast ja rauasulatuskohast. Rauda sulatati kohalikust soomaagist arvatavasti meie ajaarvamise esimesel aastatuhandel. Kogu ala on täis suuremaid ja väiksemaid šlakitükke, sealhulgas ka ümmargusi ahjupõhja hangunud šlakipätse. Leiukoht on arheoloogiliselt uurimata.

Aruvalla mõis (sks. Arrowall) eraldati Kose-Uuemõisast 17. saj keskel.

Aruvalla mõis tekkis 1594. aastal, kui Sigismund III läänistas selle Johan Uexküllile. Kahjuks ei ole enam alles mõisa peahoonet, kus aastatel 1925–1946 asus Vaida algkool, sest augustis 1946 hävis hoone tulekahjus. Alles on veel ait-kuivati ning mõisatööliste maja (moonamaja). Läheduses “Vabriku” talu kinnistul asus mõisa piiritusetehas, mis oli viimane toimiv viinaköök Rae vallas. 12.02.1927 a. teatab piiritusevabriku valitseja Rae vallavalitsusele, et vabrik lõpetab tegevuse 15. märtsil 1927. aastal ning palub komandeerida vallavalitsuse ametniku destilleerimise aparaadi kinnipitseerimiseks ja tarvilike aktide kokkuseadmiseks. Piiritusevabriku pitsat olevat hiljem leitud põllult.

3. aprillil 1930. a. valla telefonivõrgu kava kohaselt seati telefoni kõnepunkt sisse Arovalla koolis.
7. veebruaril 1939. a. nimetada Aruvalla asundus Aruvalla külaks. Elamuid 39, elanike arv 139.
1941. aastal läks Aruvallast läbi hävituspataljon.
Anepalu Abimajand moodustati 1945. aastal Rae valla TK maakomisjoni poolt 1945.aastal kohe peale sõja lõppu Anepalu ja Ikaspalu taludest. Neile liideti veel Kuivajõe valla maatükid riigimetsa serval vastu Anepalu talu piire. Ka Ikaspalu talu maad kuulusid Kuivajõe valla territooriumi külge, olid aga riigimetsaga teistest Kuivajõe valla maadest eraldatud. Et nii suurtele maavaldustele uusmaasaajaid ei leidunud otsustas maakomisjon ja valla TK neist moodustada abimajandi. Suuruseks oli 222,9 ha. Peamiseks valdajaks Elusloomade Ostu-Müügi Kontor kes kasutas abimajandit loomade nuumabaasina. Pikemat aega juhatas abimajandit Arnold Kahu. Viimastel aastatel oli juhatajaks Podkolšin.
Ehitati uuesti tarvitamiskõlbulikuks sõjaajal mahapõlenud talu, karjalaut, uus kahekorruseline elumaja töölistele, kaks suurt heinaküüni, uus karjalaut noorloomadele. Esmakordselt hakati kasutama mehaanilist heinatõstukit, millega võis heina tõsta küüni läbi katusel asuva luugi.  Abimajand tootis peamiselt heina. Teravilja ja kartulit kasvatas abimajand suhteliselt vähe. Peamine ja suurem häda oli omahindadega, need aina tõusid. Räägitakse, et Anepalu abimajand tootis NSV Liidu kõige kallima piima – 35 kopikat liiter. Selline abimajand tuli üle anda parematele peremeestele. Varandus: 171 257,12 rbl suuruses ja kasutuses olnud maa anti üle Sommerlingi nim. sovhoosi Vaida osakonnale 02.04.1966.

Kolhooside aeg.
Aruvalla rahvas sai oma kolhoosi loomisega hakkama viimaste seas. Ei tea kas olenes see kohaliku rahva passiivsusest või valla täitevkomitee passiivsusest. 1949. aasta 9. aprilli õhtul pidid kõik need taluperemehed, kes tahtsid tulevasele kolhoosile aluse panna, kogunema Aruvalla “Kangru” tallu. Nõnda siis kogunesid paljud, kaasas paber, millele oli kirjutatud, et on tuttav kolhoosi põhikirjaga ja palub end vastu võtta ühismajandi liikmeks. Koosoleku viis läbi Rae valla Täitevkomitee esimees Põldmaa.
Mäletatakse, et rahvast oli seal rohkesti, kuid esimese koosoleku protokolli kadumise tõttu pole võimalik koosolijaid täpsustada. Koosoleku päevakorra kohaselt valiti uue kolhoosi esimeheks Heinrich Kivistik. Raskusi valmistas kolhoosile nime leidmine. Viimaks jäädi “Rahvaste Sõpruse” juurde. A. Amtmann soovitas panna “Võidetud argus”, kuid sõprus kõlas nagu lähedasemana.
Kas nimi õige või vale oli, kuid selle kohta kõneles Kose toonane suurte kogemustega arst dr. Kaupmees, et tema juures käinud peale kolhoosi tegemist paar meest oma vigastatud silmnägu ja käsi arstimas. Tohtri küsimise peale “kust mehed pärit on?”, vastanud need: Rahvaste Sõpruse kolhoosist.
Kõigile pingutustele vaatamata osutus esimese kolhoosiaasta lõpus töötasu siiski kasinaks.
Kolhoosniku tööpäevatasu: raha 0,29 rbl, teravili 2,9 kg., kartul 4,28 kg, hein 0,514 kg, põhk 1,542 kg. Rae sigadekasvatuse sovhoosilt sai kolhoos “Mõisamäe” talu hooned ja põllud tagasi ilma seemneta ja varata.
(Protokoll nr. 10. 29.03.1950). Plaanis oli palju kuid hakkasid kostma hääled, et kolhoosid on liiga väikesed ning vaja on ühineda.
Kõik talupidajad ei ühinenud “Rahvaste Sõpruse” kolhoosi, vaid astusid hiljem juba ühinenud majandisse. Kuid “Veeaugu” talu peremees Einloo ja Aruvalla kõrtsi peremeees Luht ei teinud seda kuni 10. maini 1957. a. Viimasele hoiatusele Einloo siiki reageeris, Luht aga siirdus Tallinna, andes eelnevalt talumaad kolhoosile.
Aruvalla 45-est majapidamisest ühinesid “Rahvaste Sõpruse” kolhoosi 29 peret 59 kolhoosnikuga. 8 peret ühinesid uue “Kalevipoja” kolhoosiga peale 5.09.1950. a. Ülejäänud 7-est talundist moodustati abimajand. Üldkoosolekul (protokoll nr. 23 18.08.1950) otsustati ühineda kolhoosiga Vaida ja kolhoosiga Kalevipoeg ühiseks suureks kolhoosiks.
1989. aastal registreeriti esimesteks uustalunikeks Aruvalla külas M. Matt ja E. Mänd.

Ülevaate koostas Reet Raudkepp: Rae Sõnumid 2004. a

Pärimuslugu: Vaida Soovardi mäed
Julius: Vasikaniitis oli pelgupaik Soovardi. Vat Soovardi kohta on mul ka vähe andmeid. See on selle
Juhan Julma ajal, mäletate ajaloost? Kui rahvas läks Soovardi mägedesse senna. Seal on koopad ja rahvas tegivad need koopad senna sisse ja… tänapäevani on seal rebased ja nied mägrad pesitsevad seal. Ja seal siis Julma ajal, ma ei tea kas tuhande viiesaja aastate sees, ma täpset aasta arvu ei tea… Aga seal siis on Vaida rahvas… 1200 inimest oli põgenenud senna Soovardi mäele, senna koobastesse. Ja tead, need kõik jäivad senna. Tuled tehti aukude peale ette ja need… suitsuga lämmatati see rahvas ära puhas. Vat selle kohta on mul ka niuksed andmed. Soovard oli nende juht, selle rahva juht oli tolleaegne. Ja Soovardi mägi pandigi nimeks talle. Vat seda ka vähesed teavad.
RKM II 447, 728/30 Jüri khk, Vaida – M.-A. Remmel < Julius Reinmets 1991

ALLIKAD:

Aruvalla küla koduleht

Portaal “Eesti mõisad” – Sinu teejuht mõisamaailma

tekst: kodulooveebi toimetus 14.10.2025