Assaku asub Tallinna-Tartu maantee 9. kilomeetril. Asustatud juba muinasajal, millele viitab ohvri- ja tohtrikivide rohkus. Assaku Nõiakivi, mis on suurima väikelohkude arvuga (405) kultusekivi Euroopas, asub Vana-Tartu mnt 9. kilomeetril. Nõiakivi avastas ja dokumenteeris 1964 aastal kodu-uurija Oskar Raudmets, kes oma kirjas Aadu Kumarile (15.09.1981) kirjutab:
Assaku Nõiakivi avastasin arheoloogiaalase kodu-uurimistöö käigus 26. märtsil 1964. aastal. Lohud kontrollisin 27. juunil 1964. aastal, kusjuures leidsin 395 lohku. Hiljem kivi ümbert buldooseriga puhastamisel tuli rändrahnult madalamalt (ka kivi püstjatelt küljepindadelt) veel juurde 10 lohku – nii ühtekokku 405 lohku. Avastamise ajal kattis Assaku Nõiakivi pealset 20-40 sm. paksune mullakiht, milles leidus ka peaaegu sama suure läbimõõduga raudkive. Assaku Nõiakivi ümbermõõt 12,5 m, pikkus 4,4 m, laius 3,3 m, kõrgus 1,1 m. Assakul elunenud Albert Tamme (sünd. 2. mail 1902. a, surnud 25. juunil 1975. a) olevat karjapoisina käinud selle rändrahnu Assaku külapoolsel serval istumas, kuid ei ta teadnud midagi lähemat selle kivi lohkudest ega temast piiritähisena. Sel ajal neil – Ranna peres – elanud ja üle 80 aasta vanuses surnud eideke, Kontori-tädi, maininud aga, et seal Kongu talu värava kohal olevat Nõiakivi ning kinnitanud sellejuures, et kivi peale ei tohtivat jalgupidi minna.
Assaku alevikuks nimetati 1977. a endine ajalooline Lehmja küla, samas kui vana Assaku küla liideti Rae külaga. Külanimede ümberkorraldamise põhjus on hetkel täpsemalt teadmata – uurimata.
20. sajandil on asula kandnud Lehmja nime samanimelise mõisa (sks. Rosenhagen) järgi, kuid ajalooline nimi on olnud Jagumäe (vahel ebatäpselt oletatud ka Jaagumäeks). Tegemist on põlise külanimega Jacomeckæ mis on ehk tuletatud sõnadest jagu ja mägi. Erinevad nimekujud läbi aegade: 1241 Jacomeckæ, 1333 Jackemeke, 1536 Jackunmegge, 1871 Jagomae.
Külanimi Jacomeckæ 1241. aastal koostatud Taani Hindamisraamatus Liber Census Daniae lk. 48v. esineb koos teiste Vaskjala/Jüri kihelkonna tänaste külanimedega: Patika, Nabala, Mõigu, Assaku, Lagedi, Kurna jt.
Ajalooline Assaku küla (1924.a kaart) on tänapäeval Rae küla koosseisus. Kohalikus pruugis kasutati nimekuju Assaka ning küla kuulus Rae (sks. Johannishof) mõisale. Nimekujud läbi ajaloo: 1241 Assuncauæ, 1503 Assenkayue (küla), 1561 Asszekoughe kulle, 1694 Asseküll.
Vana Assaku küla liideti 1977 Rae külaga, osalt ka Peetriga ning Assaku nimi kanti üle alevikule lääne pool Tartu maanteed. Nimi on algselt olnud kaheosaline: isikunimi *Asse + kaevu. Hiljem on nime järelosa lühenenud. Lauri Kettunen lisab, et ka Assaka on võinud isikunimi olla, mis esineb nt Assikvere nimes.
2023. aasta lõpu seisuga elab Assaku alevikus 576 inimest
tekst: kodulooveebi toimetus veebruar 2025
