Uuesalu küla on Rae valla noorim küla, mille juriidiliseks sünnikuupäevaks võib lugeda 19.07.2013, kui regionaalminister allkirjastas määrusena juba varem Rae Vallavolikogu poolt vastu võetud otsuse uue regionaalüksuse moodustamisest. Uuesalu küla moodustati Järveküla ja Kurna maade arvelt ning suuruseks on 362,1 ha.  Elanikke on 1130 (2023. a).

Tänane Uuesalu on kuulunud 1917.a. Lehmja mõisa piiridesse ning rajatud ajaloolisest Lehmja külast lõunasse jäävatele põllu- ja heinamaadele, kus asusid hajatalude “Katku” (nüüd Põdra tee 33) ning “Kuuse” (nüüd Ilvese tee 5) hooned.

“Katku” talu juures on asunud kõrts (kaardil tähistatud Kr(ug) Katko). Muust asustusest eemal “Katku kõrtsi” asukoht oli tingitud sealt möödunud taliteega. Varem Kurna mõisale kuulunud “Katku kõrtsi” olemasolu mainib kihelkonna kroonikas ka Jüri pastor R. A. Winkler.

Eesti Keele Instituudi Kohanimede Andmebaas selgitab kohanime Uuesalu tekkimist nõnda:

Küla moodustati 2013 peamiselt Järveküla, vähemal määral Kurna osast. Küla vanim asustatud paik on Kurna mõisale kuulunud Katku talu, mis esineb nimeta kõrtsina juba 1697. a kaardil. Küla planeerimise aegu 2003. a nimetati piirkonda endiste kinnistute järgi Katku-Uuesaluks, millest pärineb ka uue küla nimi. Katku nimi seostub sealse soise maastikuga (katk ’madal, soine koht, soomülgas’). Uuesalu nimi pärineb Saire külas olnud popsikohalt, mille algne nimi oli Uuesauna (1924), al 1933 Uuetalu (rahvapäraselt Uuetoa). Praeguse Uuesalu küla maa-alal paiknes talu lahustükk. Millal muutus nimi Uuesaluks, on teadmata.

Kogukonna tegevusi koordineerib 2010.a asutatud  Uuesalu Külaselts. Külaseltsi tegevuse kajastused leiad ka  Facebookis

Vaata lisaks:

“Uuesalu küla staatus on ametlikult vormistatud” ( pdf Rae Sõnumid, aug 2013 lk.7)

Piirkonna kaart 1873a

tekst: kodulooveebi toimetus 29.12.2023