Valimised toimusid 10. detsembril 1989, mil laulva revolutsiooni periood oli võidukalt lõpule jõudmas ja vabaks saamise nimel oli toimunud mitmeid üleriigilisi aktsioone. Seega pole imekspandav, et vabaduse janule vastav meelsus oli kandunud ka kõikide valimistel osalejate valimislubadustesse (Jüri sovhoosi teabeleht „Jürilane”).

Valimistel kandideeris 39 inimest üle terve tänase valla – toonase külanõukogu territooriumi. 1989.aasta valimistel täitsid valijatena oma kohust 3619 Sommerlingi külanõukogu sissekirjutust omavat inimest, mis on tublim tulemus kõigist hilisemast valimisest. Valimisaktiivsus oli 76% – see on kaasaja kõrgeim tulemus. 39-st kandidaadist osutus valituks 21.

Valimistulemus.

10. detsembril 1989 valiti Eesti Nõukogude Sotsialistliku Vabariigi Harju rajooni Sommerlingi küla Rahvasaadikute Nõukogu liikmeteks:

Toomas Välimäe, Ande Tänav, Raivo Pihlakas, Aare Aloe, Rein Poolak, Leonhard Vaaks, Ülo Peets, Tauno Martin, Voldemar Proman, Arvo Neimar, Anne Rentel, Ago Hiio, Rein Karm, Andres Lõhmus, Riina Noor, Arnold Ainsaar, Alar Vainomäe, Reet Raudkepp, Kaido Järve, Jaan Teearu, Tarmo Lepik

2. jaanuaril 1990.aastal kogunes värskelt valitud Sommerlingi küla rahvasaadikute nõukogu ja asuti valima endale esimeest. Valituks osutus Rein Poolak, kes juhtis külanõukogu ja hiljem ka taastatud õigustega valda kuni 4. augustini 1998.aastal.

Kuni 1993.aasta valimisteni polnud külanõukogul, mis 1991.aasta juulis nimetati ümber volikoguks, eraldi esimeest, seega nn. esinduskogu juht oli ka täitevorgani juht.

Pöördeliste sündmuste kronoloogia

10. detsember 1989: Eesti NSV Harju rajooni Sommerlingi küla Rahvasaadikute Nõukogu valimised

8. mai 1990: Eesti NSV Ülemnõukogu (tinglikult parlament) võtab vastu seaduse Eesti sümboolikast. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetatakse edaspidi Eesti Vabariigiks. Eesti keel kuulutatakse riigikeeleks. Kasutusele võetakse sinimustvalge lipp ning kolme lõviga vapp. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada ka Eesti NSV vapiga pitsateid ja planke.

20. detsember 1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus: Harju maakonna Sommerlingi külanõukogu nimetatakse Rae külanõukoguks

11. juuli 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus: Harju maakonna Rae valla omavalitsuslikust staatusest. Külanõukogu on edaspidi Rae vald. Kehtib vastuvõtmise päevast.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega taastati Eesti Vabariigi de facto iseseisvus. See ajalooline samm tähistas 1918. aastal väljakuulutatud riigi taastamist juriidilise järjepidevuse alusel.

31. august 1991 Esimesed Rae Valla Päevad. Toonase Rae Külanõukogu-Vallavalitsuse hoone ees avatakse pidulikult “Rae Valla Kivi”.

11. oktoober 1993: Esimesed kohalikud valimised taasiseseisvunud Eestis. Rae valla valimised võitis valimisliit „Rae Rippumatud Kandidaadid“ kes sai 18 kohalises volikogus kokku 11 kohta.

ALLIKAD:

Rae Sõnumid nr.7; JUULI 2006 lk.2

Harju Elu 21.12.1989 (valimistulemused)

Kohalik valimispropaganda ajaleht “Jürilane” (Anne Renteli erakogust)

andmeid täpsustas Reet Raudkepp

tekst: kodulooveeb 29.05.2026