Eesti riik ja rahvas oli alates 1987. aastast pöördeliste ajaloosündmuste keerises. Ühiskondlikus, poliitilises ja majanduslikus elus toimusid põhjalikud muutused.

Alates 1944. aasta sügisest katkematult kestev nõukogude okupatsioon ja sellega kaasnev punaideoloogia hakkas rahvuslikult meelestatud ühiskondlike liikumiste (Muinsuskaitse Selts; Rahvarinne; usuline ärkamine, erakondade teke jne.) survel taanduma.

Eesti iseseisvus taastati 20.augustil 1991. aastal.

Pöördeliste sündmuste kronoloogia

10. detsember 1989: Eesti NSV Harju rajooni Sommerlingi küla Rahvasaadikute Nõukogu valimised

8. mai 1990: Eesti NSV Ülemnõukogu (tinglikult parlament) võtab vastu seaduse Eesti sümboolikast. Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik nimetatakse edaspidi Eesti Vabariigiks. Eesti keel kuulutatakse riigikeeleks. Kasutusele võetakse sinimustvalge lipp ning kolme lõviga vapp. Üleminekuperioodil on lubatud kasutada ka Eesti NSV vapiga pitsateid ja planke.

20. detsember 1990 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi otsus: Harju maakonna Sommerlingi külanõukogu nimetatakse Rae külanõukoguks

11. juuli 1991 Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus: Harju maakonna Rae valla omavalitsuslikust staatusest. Külanõukogu on edaspidi Rae vald. Kehtib vastuvõtmise päevast.

20. augustil 1991 kell 23.03 võttis Eesti Vabariigi Ülemnõukogu vastu otsuse Eesti riiklikust iseseisvusest, millega taastati Eesti Vabariigi de facto iseseisvus. See ajalooline samm tähistas 1918. aastal väljakuulutatud riigi taastamist juriidilise järjepidevuse alusel.

31. august 1991 Esimesed Rae Valla Päevad. Toonase Rae Külanõukogu-Vallavalitsuse hoone ees avatakse pidulikult “Rae Valla Kivi”.

11. oktoober 1993: Esimesed kohalikud valimised taasiseseisvunud Eestis. Rae valla valimised võitis valimisliit „Rae Rippumatud Kandidaadid“ kes sai 18 kohalises volikogus kokku 11 kohta.

ALLIKAD:

Rae Sõnumid nr.7; JUULI 2006 lk.2

Albert Rentel: Harju Elu nr. 70, 30 august 1991

tekst: kodulooveebi toimetus 04.06.2026