Stiilinäide vallavolikogu protokollidest.
Põhilised teemad on valla eelarve ning selle kasutamine.
Eelarve tulud ja kulud pidid jääma tasakaalu. Vallmaksude arvestus toimus kogukonna piirkonnas elavate meessoost maksukohuslaste so. 15-60 aasta vanuses meeshingede arvu alusel.
Hingede arvestus 1909 ja 1910 aastal esitatud protokolli esimeses veerus. Üldkulusid valla hingede arvestuses tuli 1910.aasta summas 1rbl 11 kopikat maksumaksja kohta.

Lisaks on eraldi välja toodud vallamaks piirkondadele Rae, Lagedi, Jüri kirikuvald, Aruküla, Kautjala, Vaida ja Aruvalla.
Ning samuti eraldi maksuarvestus luteriliku koguduse liikmeile – ka kogudust tuli ülal pidada. Aruküla kogudusse kuuluvad kreeka-katoliiklased (õigeusklikud) olid sellest maksust vabad.
Nende maksukoormus oli väiksem, kui lapsed käisid kohalikus õigeusukoguduse koolis, mida pidas ülal vene tsaarivalitsus (riik).
See oli ka sage põhjus õigeusukogudusega liitumiseks – vallamaksud olid väiksemad!

Kalligraafiast: Grunge font?
Tähelepanuväärne on eestikeelse protokollikirjutaja käekiri. Raskustega, aga siiski loetav.

Kuna venestusajal oli ametiasutustel kohustus asjaajamist pidada ka vene keeles, siis on protokoll tõlgitud ja kirjutatud ka vene keelde, kuid teise käekirjaga. Tõenäoliselt on selle osa kirjutanud keegi kooliõpetaja, kes rohkem kirjatööga kohanenud.
Samas vene keel võimaldab arusaamist nendest tekstiosadest, mis eestikeelse käekirja puhul loetamatuks jäävad.

Telefonid on vallavalitsusel kasutusel 1907. aastast. Kas esimesed Rae vallas?
Protokollist võib leida huvitavaid tähelepanekuid: nii on Vaida ja Aruvalla kogukonna eelarves näidatud summad “telefoniaparaadi eest“.
Nimetatud aastamaks-järelmaks telefoniaparaatide eest summas 20 ja 22 rubla tunduvad üsna suured. Natuke palju ühe puidust kasti ja selle sees oleva traadipusa eest?
Võrdluseks: vallavanema aastapalgaks oli 120 rubla ning valla asjaajamise sisulisel tegijal – vallakirjutajal 275 rubla. Kooliõpetaja palk 120-180 rublani.
Võib arvata, et summa sisaldas ka nn. abonenditasu (kasutustasu). Kuna Vaida ja Aruvalla külasid läbis Tartu maantee, võib eeldada, et piki teed jooksid ka telefoniliinid Kose suunas?
Näiteks Rae, Aruküla, Kurna ja Lagedi kogukondade eelarves telefonimaksu pole välja toodud. Millistes hoonetes valla kasutada olevad telefonid Vaidas ja Aruvallas asusid pole täpselt teada.
Usutavasti Vaida “Ellaku” kõrtisis ning Kose poole jäävas Aruvalla kõrtsis? See on oletus.

Eraldi mahukama osa vallaeelarvest moodustas vaeste hoolekanne. Volikogu pidi otsustama “armu vajavatele” vallaliikmetele iga-aastased toetussummad.

Allolev veebiraamat on osaline väljavõte protokolliraamatust.

ALLIKAD: Rahvusarhiiv EAA.2639.1.128

TELEFONIST: Ajaloomuuseumi FB

tekst: kodulooveebi toimetus 25.03.2026