Rae vallavolikogu protokollid 1909-1911.a.

Stiilinäide vallavolikogu protokollidest.
Põhilised teemad on valla eelarve ning selle kasutamine.
Eelarve tulud ja kulud pidid jääma tasakaalu. Vallmaksude arvestus toimus kogukonna piirkonnas elavate meessoost maksukohuslaste so. 15-60 aasta vanuses meeshingede arvu alusel.
Hingede arvestus 1909 ja 1910 aastal esitatud protokolli esimeses veerus. Üldkulusid valla hingede arvestuses tuli 1910.aasta summas 1rbl 11 kopikat maksumaksja kohta.

Rae vallavolikogu protokoll 1910 aasta eelarve maksumääradest vallakogukonna liikmetele. Üldmaks + piirkondlik kogukonna maks + luterliku kogudue maks.
ALLIKAS: Rahvusarhiiv EAA.2639.1.128: digikaader 009

Lisaks on eraldi välja toodud vallamaks piirkondadele Rae, Lagedi, Jüri kirikuvald, Aruküla, Kautjala, Vaida ja Aruvalla. Samuti on eraldi maksuarvestus kogudusliku kuuluvuse alusel. Jüri luterliku koguduse liikmete maks on suurem – ka kogudust tuli ülal pidada. Aruküla Püha Kolmainu kogudusse kuuluvad kreeka-katoliiklased (õigeusklikud) olid sellest maksust vabad. Õigeusklike maksukoormus oli väiksem, kui lapsed käisid kohalikus õigeusukoguduse koolis, mida pidas ülal vene tsaarivalitsus (riik).
See asjaolu oli sage põhjus õigeusukogudusega liitumiseks – vallamaksud olid väiksemad!

Kalligraafiast: Grunge font?
Tähelepanuväärne on eestikeelse protokollikirjutaja käekiri. Raskustega, aga siiski loetav.

Rae vallavolikogu protokollist. Vallakirjutaja eestikeelne käekirjanäide ja venekeelne tõlge – teise käekirjaga

Kuna venestusajal oli ametiasutustel kohustus asjaajamist pidada ka vene keeles, siis on protokoll tõlgitud ja kirjutatud ka vene keeles, kuid teise käekirjaga. Tõenäoliselt on selle osa kirjutanud keegi kooliõpetaja, kes rohkem kirjatööga kohanenud.
Käesolaval juhtumil võimaldab vene keel arusaamist nendest tekstiosadest, mis eestikeelse käekirja puhul loetamatuks jäävad.

Kas esimesed telefonid Rae vallas (1907. a)
Protokollist võib leida huvitavaid tähelepanekuid: nii on Vaida ja Aruvalla kogukonna eelarves näidatud summad “telefoniaparaadi eest“.
Aastamaks – järelmaks telefoniaparaatide eest summas 20 ja 22 rubla tunduvad üsna suured. Natuke palju ühe puidust kasti ja selle sees oleva traadipusa eest?
Võrdluseks: vallavanema aastapalgaks oli 120 rubla ning valla asjaajamise sisulisel tegijal – vallakirjutajal 275 rubla. Kooliõpetaja palk 120-180 rublani.
Võib arvata, et summa sisaldas ka nn. abonenditasu (kasutustasu). Kuna Vaida ja Aruvalla külasid läbis Tartu maantee, võib eeldada, et piki teed jooksid ka telefoniliinid Kose suunas?
Rae, Aruküla, Kurna ja Lagedi kogukondade eelarves telefonimaksu pole välja toodud. Millistes hoonetes valla kasutada olevad telefonid Vaidas ja Aruvallas asusid pole täpselt teada.
Oletada võib, et  Vaida “Ellaku” kõrtisis ning Kose poole jäävas Aruvalla kõrtsis? Igatahes Rae, Lagedi, Aruküla ja Kautjala kogukondade eelarves telefonid ei kajastu. Raudteejaamad (Aruküla, Lagedi) kasutasid oma sidepidamiseks toona telegraafi.
Seega võib järeldada, et 1907.a. on Rae valla esimesed telefonid Vaidas ja Aruvallas.

Eraldi mahukama osa vallaeelarvest moodustas vaeste hoolekanne. Volikogu pidi otsustama “armu vajavatele” vallaliikmetele iga-aastased toetussummad.

Allolev veebiraamat on osaline väljavõte protokolliraamatust.

ALLIKAD: Rahvusarhiiv EAA.2639.1.128 (SAAGAS 197 digikaadrit)

TELEFONIST: Ajaloomuuseumi FB

tekst: kodulooveebi toimetus 25.03.2026