Kaarel Eenpalu (1935. aastani Karl-August Einbund) oli üks Eesti Vabariigi silmapaistvamaid poliitikuid ja riigimehi 1918–1940. Ta sündis 28. mail 1889 Palu talus Vesneri vallas Tartumaal. Sai hea hariduse: Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis õigusteadust Tartu ja Moskva ülikoolis.

Esimese maailmasõja ajal astus ta vabatahtlikult sõjaväeteenistusse, osales Vabadussõjas ning oli aktiivne rahvuslike üksuste formeerimisel ja juhtimisel. Ta juhtis Tartu kooliõpilaste pataljoni ning hiljem suurtükiväe patareid, reservi läks 1923. aastal nooremleitnandi auastmes.

Pärast Vabadussõda siirdus Eenpalu poliitikasse, olles algul Eesti Rahvaerakonnas ja hiljem Põllumeestekogudes, seejärel parteiliselt sõltumatu poliitik. 1919–1920 riigikontrolör, 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. 1926–1934 (vaheaegadega) III, IV ja V Riigikogu esimees. 1932 riigivanem. 1934–1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938–1939 peaminister. 1919–1920 Asutava Kogu, 1920–1934/1937 I-V Riigikogu, 1938–1940 Riigivolikogu liige.

Eenpalu eestvedamisel algatati mitmeid sisepoliitilisi liikumisi, sealhulgas nimede eestistamine ja kodukaunistamise kampaaniad. Ta kuulus paljudesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse, ülikoolis õppimise ajal tegutses ta rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises. Hiljem oli ta juhtivatel kohtadel põllumeeste ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides. Eenpalu oli tegev ka ajakirjanduses ja juhtis ettevõtet Eesti Fosforiit.

Aastatel 1925–1940 pidas Kaarel Eenpalu Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Tema maal olevasse mõisa peahoonesse rajas ta kogukonna lastele kooli, oma talu häärberiks ehitas ümber mõisavalitseja maja. Kaarel oli abielus Linda Marie Eenpaluga (sünd Koplus) ning nende peres oli viis tütart: Helle (suri lapsena), Helmi-Aino, Virve, Tiiu-Hilja ja Mai-Linda. Eenpalud aitasid Aruküla elanikel aleviku heakorda parandada ja panid aluse vilkale kultuurielule. Täna Raasiku valla territooriumil asuv Aruküla kuulus tollal Rae valla koosseisu. Elu jooksul pälvis Eenpalu rohkelt tunnustust nii Eesti kui ka välisriikide teenetemärkide ja aunimetuste näol.

Kaarel Eenpalu oli Rae valla esimene aukodanik. Nimelt teatab vallavanem Jaan Selks volikogu viimasel 21.12.1937. a toimunud istungil, et vallavolikogu on eelmisel koosolekul avaldanud soovi võtta koosoleku päevakorda härra Kaarel Eenpalu valimine Rae valla aukodanikuks. Vallavolikogu protokolliraamatusse tehakse vastav sissekanne. Vallaseaduse § 25 p. 20 alusel, vallavanema ettepanekul avalikul hääletamisel 17 hääle poolt olemisel ilma vastuhäälteta otsustas: valida Härra Kaarel Eenpalu Rae valla aukodanikuks. Austava tiitli omistamise puhuks valmistati ka uhke diplom, mis on Tallinna Linnaarhiivis Rae Vallavalitsuse fondis tallel (TLA.386.1.664)

4. jaanuaril 1938 kirjutab toimunust ajaleht Uus Eesti:  K. Eenpalu Rae valla aukodanikuks

Rae vallavolikogu viimasel koosolekul valiti peaministri asetäitja siseminister Kaarel Eenpalu vallavalitsuse ettepanekul üksmeelselt Rae valla aukodanikuks. Aukodanikuks valimise motiivides tuuakse ette, et Kaarel Eenpalu, elades juba pikemat aega Rae vallas, on eeskujulik põllumees ja tõstnud oma talu terves kihelkonnas paremate majapidamiste seas esirinda. Samuti kriipsutatakse aukodanikus valimise motiivides alla, et Kaarel Eenpalu oma praeguse kõrge ameti juures on siiski leidnud võimalikuks osa võtta koduvalla rõõmudest ja muredest ning on ka osa võtnud koduvalla seltskondlike organisatsioonide juhtimise tööst.

Nõukogude võimu repressiivorgan NKVD arreteeris Kaarel Eenpalu tema kodutalus 27.07.1940. Ta saadeti Venemaale Kirovi oblastisse Vjatka vangilaagrisse, kus ta eeluurimise ajal 27.01.1942. a suri, olles kõigest 53-aastane.

ALLIKAD
Eesti riigipead
Valitsus.ee
Wikipedia
Raudla, H. Riigimehe maja. Kaarel Eenpalu rajatud Hellema talu oli nii ära lagastatud, et alles jäid vaid müürid. Maakodu, 01.08.2019
GENI

Rae valla aukodanikule Härra Kaarel Eenpalule.” Ärakiri teatest tema valimise kohta Rae valla aukodanikuks TLA.386.1.664

VAATA LISAKS:

Ohvitseri teenistustoimik (ERA.495.7.529 valikuliselt):  30 Mb .PDF FAIL
Teenistuskäik algab esimeses maailasõjas ning kestab kuni reservi arvamiseni (27.07.1915-09.05.1935). Toimikus kirjeldatud sõjaväeline teenistuskäik, osavõtt lahingutest, auastmete ülendamised, saadud autasud jne.
Keiserliku Tartu Ülikooli üliõpilastoimik (EAA.402.1.30542 valikuliselt): 19 Mb .PDF FAIL

Filmikroonika  “Eesti riigimehed kõnelevad” (Filmistuudio “Helila” 1936.a ; EFA.18.f.116) TC 00:01:56: Kõneleb peaministri asetäitja, siseminister Kaarel Eenpalu. Tegemist on ühe esimese Eestis valmistatud helifilmimise aparatuuri katsetusega.
Fotod Rahvusarhiivis meediateek.ee
Filmid Rahvusarhiivis meediateek.ee

tekst: kodulooveebi toimetus 09.05.2025