Kaarel Eenpalu (1935. aastani Karl-August Einbund) oli üks Eesti Vabariigi silmapaistvamaid poliitikuid ja riigimehi 1918–1940. Ta sündis 28. mail 1889 Palu talus Vesneri vallas Tartumaal. Sai hea hariduse: Hugo Treffneri Gümnaasiumi lõpetamise järel õppis õigusteadust Tartu ja Moskva ülikoolis.

Esimese maailmasõja ajal astus ta vabatahtlikult sõjaväeteenistusse, osales Vabadussõjas ning oli aktiivne rahvuslike üksuste formeerimisel ja juhtimisel. Ta juhtis Tartu kooliõpilaste pataljoni ning hiljem suurtükiväe patareid, reservi läks 1923. aastal nooremleitnandi auastmes.

Pärast Vabadussõda siirdus Eenpalu poliitikasse, olles algul Eesti Rahvaerakonnas ja hiljem Põllumeestekogudes, seejärel parteiliselt sõltumatu poliitik. 1919–1920 riigikontrolör, 1920, 1921–1924 ja 1924–1926 siseminister, teda peetakse Eesti politsei rajajaks. 1926–1934 (vaheaegadega) III, IV ja V Riigikogu esimees. 1932 riigivanem. 1934–1938 siseminister ja peaministri asetäitja, 1938–1939 peaminister. 1919–1920 Asutava Kogu, 1920–1934/1937 I-V Riigikogu, 1938–1940 Riigivolikogu liige.

Eenpalu eestvedamisel algatati mitmeid sisepoliitilisi liikumisi, sealhulgas nimede eestistamine ja kodukaunistamise kampaaniad. Ta kuulus paljudesse ühiskondlikesse organisatsioonidesse, ülikoolis õppimise ajal tegutses ta rahvaraamatukogude liikumises ja karskusliikumises. Hiljem oli ta juhtivatel kohtadel põllumeeste ning politsei-, spordi- ja tuletõrjeorganisatsioonides. Eenpalu oli tegev ka ajakirjanduses ja juhtis ettevõtet Eesti Fosforiit.

Aastatel 1925–1940 pidas Kaarel Eenpalu Arukülas Hellema õppe- ja katsetalu, kus kasvatati kartulit ja õlleotra ning peeti piimakarja. Tema maal olevasse mõisa peahoonesse rajas ta kogukonna lastele kooli, oma talu häärberiks ehitas ümber mõisavalitseja maja. Ta oli abielus Linda Eenpaluga (sünd Koplus) ning peres oli neli tütart: Helmi-Aino, Virve, Tiiu-Hilja ja Mai-Linda. Eenpalud aitasid Aruküla elanikel aleviku heakorda parandada ja panid aluse vilkale kultuurielule. Täna Raasiku valla territooriumil asuv Aruküla kuulus tollal Rae valla koosseisu.

Nõukogude võim arreteeris Eenpalu tema kodutalus 1940. aastal. Ta saadeti Venemaale Kirovi oblastisse Vjatka vangilaagrisse, kus ta eeluurimise ajal 1942. aasta jaanuaris suri. Ta oli kõigest 53-aastane.

Elu jooksul pälvis Eenpalu rohkelt tunnustust nii Eesti kui ka välisriikide teenetemärkide ja aunimetuste näol. Muuhulgas oli ta Rae valla esimene aukodanik (1937).

ALLIKAD
Eesti riigipead
Valitsus.ee
Wikipedia
Raudla, H. Riigimehe maja. Kaarel Eenpalu rajatud Hellema talu oli nii ära lagastatud, et alles jäid vaid müürid. Maakodu, 01.08.2019

tekst: kodulooveebi toimetus 09.05.2025