Väikevaldade liitmise järgselt 1890. aastate alguses kerkis päevakorda ühendvaldadele uute vallamajade ehitamine. Lahendada tuli vallamaja maa- ja asukohaküsimus. Nende asukohaks püüti valida paik, mis oleks suhteliselt valla keskel, nõnda et vahemaa valla kaugematest nurkadest vallamajani oleks enam-vähem võrdne. Sellest tulenevalt ei olnud vallamajad mitte alati ajaloolistes keskustes, kirikute või suuremate külade läheduses, vaid asetsesid küllalt tihti üsna eraldiseisvalt. Vallamaja asukoha määrasid ära ka ühendusteede võrk ning asjaolu, et ligiduses ei tohtinud olla kõrtsi.

Rae vallamaja ehitamine.

Enne vallamaja ehitama asumist oli vaja koostada hoone plaan või projekt, mille võis koostada keegi vallavalitsuse või volikogu liikmetest, kuid tihti olid koostajateks ehitusmeistrid ise. Rae vallamaja ehitusplaani koostas ehitushankes osalenud ehitusmeister Kristjan Einmann. Õnnekombel on see ilus plaanijoonis Rae Vallavalitsuse arhiivis alles. Kui vallamaja projekt oli ka koostatud vallas või ehitusmeistri poolt, pidi selle kinnitama ja heaks kiitma maakonna vastava jaoskonna talurahvaasjade komissar. Need tegid plaani tihti tarvilisi muudatusi.

Eelmine Rae valla kohtutuba asus Vaskjalas 1867. aastal ehitatud õlgkatusega koolimajas. 1879. aastal hakati kohtutuba kasutama õhtuti poisslaste magamistoana, mis koolimajas seni puudus. Vaida mees Hans Paumann pani selleks tuppa raudahju, parandas põranda, krohvis seinad ning tegi väikese sahvri, mille eest sai kokku tasuks 7 rubla. Paraku 1888 aastal põles Rae valla kooli- ja kohtumaja maha ning vallavalitsus käis seejärel koos Raudsepa talu rehetoas. Uus koolimaja ehitati endise koha peale 1889. aastal ning see oli taas ka vallavalitsuse ja -kohtuhooneks. Hoone püsib tänaseni ja on eravalduses.

1891. a. liideti Jüri kirikuvald ning Aruküla, Kautjala, Lagedi, Rae ja Vaida vald üheks suuremaks Rae vallaks. 8. märtsil 1891 tõstatus vallavolikogus esmakordselt uue vallamaja küsimus, kuid üksmeelselt leiti, et ehitus lükkub edasi kuni on selgunud hoone asukoht ja muretsetud materjal. Aasta möödus. 6. märtsil 1892 oli volikogul valida kahe koha vahel – Mustimäe plats Suur-Vaskjala külas ja krunt Karla küla väljal vastu Lehmja mõisa piiri. Kuna viimane oli üksik paik niiskel maal, langes häältega 14:11 valik Mustimäe kasuks.

1892. aastal leiti aga vallamaja jaoks uus ja lõplik asukoht – Väike-Vaskjala külas Vaskjala kõrtsi vastas oleva krundi andis vallale Tallinna linnamõisade valitseja von Hueck. Volikogu 24. novembri 1893 istungil otsustati valmistada vallamaja vundament veel lõppeval aastal, et saaks kevadel müüritöödega pihta hakata. Vundamendi tegemist juhatas 70 kop päevatasuga ehitusmeister Kristjan Einmann, kes tutvustas enda valmistatud vallamaja plaani 23. veebruaril 1894 volikogule. Volikogu kiitis 5 × 12 sülla (10,50 × 26,10 m) suuruse paekividest hoone plaani heaks.

Vallamaja ehitus pakuti meistritele välja 16. märtsil 1894. Volikogu oleks soovinud ehitajaks Kristjan Einmanni, kuid ta polnud kõigi ettekirjutatud tingimustega nõus. Nii valiti ehitajaks 990 rbl palgaga Hans Maurer Lelle vallast. Hoone võeti vastu 29. septembril 1894, volikogu oli tehtuga igati rahul, nõnda et vähendas ehitusmeistri aastast tagatisraha 500 rublalt 200 rublale. Ehitatud vallamajas oli enamus põrandaid paeplaatidest, ainult kirjutaja korteris olid need laudadest.

1900 aastal mõisakõrtsid suleti. Seoses sellega lammutati vallamaja naabruses olnud Vaskjala kõrts. Lammutusmaterjalist ehitati vallamaja juurde tänini säilinud kivist kuur.

Nõukogude okupatsioon algas Eestis 1944. Uue nimetusega haldusorgan Rae Valla täitevkomitee töötas selles hoones 1950. aastani. Sealt alates on hoone olnud kasutusel põhiliselt EKE-EMV töötajate eluruumidena. Vallamaja vanadele paekivimüüridele on peale ehitatud silikaattellistest teine korrus. Taas valla omanduses oli hoone 1993. aastast kasutusel 12 korteriga sotsiaalmajana. Artikli kirjutamise ajal on hoone tühi ja kasutuseta.

ALLIKAD:

Rahvusarhiiv: Märkmed vallamaja ehituse asjus 1894.a EAA.2639.1.362

Hanno Talving: “Eesti vallamajad” (kirjastus Tänapäev 2009)

Kultuurimälestiste register

tekst: kodulooveebi toimetus 06.07.2026